SEB alustab selle õppeaasta koolisaadikute programmiga, et parandada Eesti õpilaste finantskirjaoskust. Kevadeni vältava programmi jooksul läbivad valitud keskkooliõpilased rahatarkuse koolituste sarja ja jagavad oma teadmisi oma kaasõpilastega. Koolisaadikuteks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini.
„Investeerimine ja rahaasjade edukas korraldamine pakuvad noortele järjest rohkem huvi, mistõttu jätkame ka tänavu sügisel kolmes Balti riigis koolisaadikute programmiga. Kutsume hakkajaid 10. kuni 11. klassi noori algatusega liituma, et saada vahetu kogemus finantsmaailmas, läbida põhjalik rahatarkuse koolituste sari ning jagada oma teadmisi kaasõpilastega,“ kommenteeris SEB eraklientide segmendi müügijuht Victoria Saard.
Koolisaadikute programmi on seni läbinud üle 50 õpilase, kes on koolides rahatarkust jaganud üle 5000 kaasõpilasele.
Seitse kuud kestva programmi jooksul saavad koolisaadikutest noored rahvusvahelise koostöö kogemuse ja neid koolitatakse säästmise, investeerimise, eelarve haldamise ja ettevõtluse teemadel. Lisaks toimuvad saadikutele õpitoad, mis räägivad edukast avalikust esinemisest, isikliku brändi loomisest ning teenusedisainist, et paremini oma finantsteadmiste jagamiseks valmistuda. Noortele on nende isiklikul arenguteel toeks SEB mentorid.
„Koolisaadikute programmi eesmärgiks on jagada rahatarkust noortelt noortele. Usume, et tänu programmis omandatud kogemusele ja teadmistele on just noored ise kõige paremad finantskirjaoskuse õpetajad oma koolikaaslastele, seletades tundides teooriat enda vaatenurgast ja kasutades eakaaslastele sobivaid näiteid,“ lisas Saard.
Hiljemalt 23. oktoobriks on oodatud kandideerima kõik 10. kuni 11. klassi õpilased üle Eesti. Koolisaadikute programmiga on võimalik täpsemalt tutvuda SEB kodulehel.
Vaata ka videost, milliseid kogemusi said programmist koolisaadikud Helena ja Alver.
Lisateave: Victoria Saard, SEB Koolisaadikute programmi projektijuht, victoria.saard@seb.ee
Kolmapäeval, 9. märtsil toimus juba seitsmendat aastat järjest astronoomiaviktoriin „Pulsar“. Ülesandeid lahendas tänavu kõikide vanuserühmade peale kokku 681 õpilast üle Eesti.
„Pulsar“ toimus veebipõhiselt Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas ja selles võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7., 8.–9. ja 10.–12. klass. Õpilastel oli 30–40 küsimusele vastamiseks aega 40 minutit. Viktoriini peakorraldaja Tiit Sepa sõnul oli sel aastal proportsionaalselt vähem valikvastustega küsimusi. „See-eest esines rohkem järjestamist ja õigete paaride ühendamist,“ selgitas Sepp.
Osalejad said vastata astronoomia ja loodusteadustega seotud faktiküsimustele, tunda ära erinevaid taevakehasid ja leida piltidelt tähti. Sel aastal jätkusid ka eksootilisemate tsivilisatsioonide astronoomiat ja kalendrisüsteeme tutvustavad küsimused. Õpilased analüüsisid näiteks ühte kõige varasematest teadaolevatest kuu-kalendritest, mille mõtlesid välja sumerid tänapäeva Iraagi aladel asunud Mesopotaamias.
Vanuserühmade koondtulemused:
5.–7. klasside tulemused;
8.–9. klasside tulemused;
10.–12. klasside tulemused.
Nooremas vanuserühmas saavutas esikoha Gustav Adolfi Gümnaasiumi 5. klassi õpilane Otto Vaher. Temale järgnes Railis Merenäkk Tartu Veeriku Kooli 6. klassist ja kolmanda koha pälvis Pavel Terentjev Narva Vanalinna Riigikooli 7. klassist.
8.–9. klasside arvestuses võidutses Gregori Kuusik Pärnu Vanalinna Põhikooli 8. klassist. Teise ja kolmanda koha saavutasid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 9. klassi õpilased Karl-Erik Volberg ja Alex Henri Paugus.
Gümnaasiumiastme õpilaste seas läks teine koht jagamisele Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilase Rain Verrevi ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi 11. klassi õpilase Siim Mumme vahel. Vanuserühma parima tulemuse sooritas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Jakob Vilhelm Maikalu.
Eriauhinnana pakutakse ühele klassikomplektile iga vanuseastme kõige aktiivsema osalusega koolist Tartu observatooriumi külastust koos sealsete haridusprogrammidega. Nooremas vanuseastmes oli aktiivseim Pirita Majandusgümnaasium, keskmises astmes Järvakandi Kool ning gümnaasiumide arvestuses Viimsi Gümnaasium. Auhindade edastamiseks võetakse koolidega otse ühendust.
Klasside tulemused:
5. klassi tulemused;
6. klassi tulemused;
7. klassi tulemused;
8. klassi tulemused;
9. klassi tulemused;
10. klassi tulemused;
11. klassi tulemused;
12. klassi tulemused.
Iga klassi kümme tublimat õpilast saavad diplomi. Lisaks tunnustatakse parimaid täiendavate auhindadega. Diplomid ja auhinnad toimetatakse õpilasteni märtsikuu jooksul.
Viktoriini korraldas MTÜ tähemeri koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Lisateave: Tiit Sepp, MTÜ Tähemeri, tahemeri@gmail.com
Rahvusvahelisel emakeelepäeval, 21. veebruaril 2022 toimus juba kolmandat aastat järjest veebipõhine lingvistikaviktoriin „Kiil“ 5.–8. klasside õpilastele. Oma keeleteaduse alased oskused pani tänavu proovile 997 osalejat, kelle hulgas leidus ka kümmekond huvilist õpetajate ja vanemate klasside õpilaste seast.
Pooletunnise võistluse käigus lahendati 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu näiteks havai, suahiili ja erinevate uurali keelte kohta, mille hulka kuulub ka eesti keel. Ülesannete seas leidus ka selliseid, mille lahendust on õpilasena kasulik teada. Mõttekoht neile, kes viktoriinil ei osalenud: kuidas saab inglastele eesti keele ü-tähe hääldamist õpetada?
Ülesanded jagunesid kolme raskusastmesse: viis lihtsamat ülesannet andsid igaüks 2 punkti, seitse keskmise raskusastmega ülesannet 3 punkti ning viis keerukamat ülesannet 4 punkti. Valede vastuste eest punkte maha ei võetud.
Tänavu oli keerulisemate ülesannete hulgas N’ko kalkulaatorilt numbrite lugemine. Õige vastuse leidmiseks tuli aru saada, et N’ko on paremalt vasakule loetav tähestik. Selle tõttu tuli nii ülesandes nõutud arvu kui ka kalkulaatorit lugeda paremalt vasakule. Keeruliseks osutus ka lauseliste näidete kaudu vadja keele kaassõnade kujunemisega seotud õigete väidete leidmine.
Kõige lihtsam oli õpilaste jaoks ülesanne, kus pidi kolme suahiilikeelse raamatupealkirja põhjal aru saama, milline sõna tähistab selles keeles kuningat. Käesolevas ülesandes olid nendeks raamatuteks „Lõvikuningas”, „Väike prints” ning „Väike tüdruk ja kolm lõvi”. Paljud õpilased märkasid, et sõna simba esines ainult lõvidega seotud pealkirjades. Sellest oli „Lõvikuninga“ puhul võimalik tuletada, et simbale eelnev sõna ehk mfalme tähendab kuningat, mida aitas kinnitada ka selle sõna kasutus „Väikese printsi“ pealkirjas.
Lingvistikaviktoriinil saavutas parima tulemuse Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Joonas Sooneste, kes kogus 47 punkti. Sellise punktisumma tagas 16 õiget vastust 17-st. Koondpingereas jäid 44 punkti ehk 15 õige vastusega 2. kohta jagama Ala Põhikooli 8. klassi õpilased Keiti Pinka ja Lisette Ilves.
5. klasside õpilastest oli edukaim Andreas Kadajane Ülenurme Gümnaasiumist, kes vastas õigesti 11 küsimusele ja kogus 31 punkti. 6. klassi võitja Kaisa Joala Rakvere Waldorfkoolist kogus 12 õige vastusega 34 punkti ja 7. klassi võitja Otto Arro Loo Keskkoolist 13 õige vastusega 39 punkti, millega tuli ta ühtlasi koondpingereas 3. kohale.
Kokku oli osalejaid 87 koolist. Kõige enam õpilasi (143) osales Tallinna Saksa Gümnaasiumist.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta koondarvestuses.
Võistluse täielikud tulemused:
Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras.
Diplomi saanud õpilased on märgitud paksus kirjas ja eraldi auhinna saavad oma klassi arvestuses esikolmikusse pääsenud õpilased. Diplomite ja auhindade kättetoimetamiseks võetakse võitjatega ühendust.
Lingvistikaviktoriin Kiil on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Kiil on aga heaks hüppelauaks neile, kes soovivad edaspidi osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Lingvistikaolümpiaad on ennekõike mõeldud õpilastele alates 9. klassist, kuid sooviavalduse alusel on motiveeritud õpilastel võimalik olümpiaadile pääseda varemgi. Uuri lisaks lingvistikaolümpiaadi kodulehelt.
Lingvistikaviktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Täname kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi võistlusele suunasid! Kohtumiseni tuleval aastal.
Lisateave: Külli Prillop, Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
24. novembril 2021 toimus uus veebipõhine rahatarkuse-teemaline viktoriin 10.–12. klasside õpilastele. Rahaliste otsustega seotud matemaatilisi ülesandeid lahendas tänavu 667 osalejat 60 erinevast koolist üle Eesti, kelle hulgas leidus ka teemast huvitunud õpetajaid.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas toimunud võistlusel tuli õpilastel 45 minuti jooksul lahendada 15 ülesannet, millest mahukamad jagunesid alamülesanneteks. Maksimaalset tulemust ehk 29 punkti ei saavutanud ükski osaleja, kuid üks punkt jäi sellest puudu seitsmel õpilasel:
- Aleks Mizinov, Loksa Gümnaasiumi 10. klass;
- Bruno Filipozzi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klass;
- Elisabet Jääger, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klass;
- Fred Hagala, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass;
- Rasmus Talts, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klass;
- Sandra Lubi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass;
- Siret Salonen, Tallinna Tehnikagümnaasiumi 10. klass.
Avalikustatud on ka viktoriini viie parima tulemuse saavutanud õpilaste nimekiri.
Viktoriini ülesanded nõudsid õpilastelt lisaks matemaatilistele oskustele ka Eesti pankade tundmist. Näiteks pidid õpilased ette antud BIC-koodi puhul teadma, millisele pangale see kuulus. Samuti tuli viktoriinil pakutud variantide seast nimetada suurim Eestis asutatud kommertspank. Mitmekülgsed olid ka viktoriini arvutusülesanded, mille tõttu sõltus nende keerulisus tihti lahendajast. Isegi esimest kohta jagavate õpilaste seas läks maksimaalsest tulemusest puudu jäänud üks punkt kaduma erinevates ülesannetes.
Kõik 28- ja 27-punktilise tulemuse saanud õpilased kutsutakse „Investeerimise põhitõed“ seminarile, mille viib läbi SEB käibekapitali- ja arvelduslahenduste ärijuht Karl Oskar Haak. Esimese koha saanud seitse õpilast saavad auhinnaks ka eraldi meenekomplekti. Diplomite ja auhindade kättetoimetamiseks võetakse võitjatega meili teel ühendust.
Rahatarkuse viktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ning toetasid AS SEB Pank ja Junior Achievement Eesti SA. Viktoriinil esitatud küsimuste autor on Eesti rahaoskuste olümpiaadi moderaator Heinar Tuulberg. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpetajaid, kes oma õpilasi võistlusele suunasid.
Lisateave: Kelli Hanschmidt, Tartu Ülikooli teaduskooli võistlus- ja õppekorralduse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
SEB Koolisaadikute programm jätkab teise lennuga, kuhu on enne 31. oktoobrit oodatud kandideerima kõik 10. ja 11. klassi õpilased.
Tegemist on unikaalse arenguprogrammiga, mille jooksul läbivad gümnaasiumiõpilased rahatarkuse koolituste sarja ja jagavad saadud teadmisi oma kaasõpilastega. Sel korral laieneb programm ka Lätti ja Leetu.
„Investeerimine, jätkusuutlik ettevõtlus ja rahaasjade edukas korraldamine pakuvad noortele järjest rohkem huvi, mille tõttu jätkame ka tänavu sügisel koolisaadikute programmiga ja laiendame seda teistesse Balti riikidesse“ selgitas SEB turunduse segmendijuht Delis Kruustik. „Kutsume tublisid ja hakkajaid gümnaasiuminoori algatusega liituma, et saada vahetu kogemus finantsmaailmas, läbida põhjalik rahatarkuse koolituste sari ja oma teadmisi kaasõpilastega jagada ning koostöös panustada laiemalt finantskirjaoskuse parandamisse üle Eesti“.
Kaheksa kuud kestva programmi jooksul saavad noored rahvusvahelise koostöö kogemuse ja saadikuid koolitatakse säästmise, investeerimise, eelarve haldamise ja ettevõtluse teemadel. Lisaks toimuvad saadikutele õpitoad, mis räägivad edukast avalikust esinemisest, isikliku brändi loomisest ning teenuse disainist, et paremini end oma finantsteadmiste jagamiseks ette valmistada. Noortele on nende isiklikul arenguteel panga poolt toeks SEB panga mentorid.
„Koolisaadikute programmi eesmärk on jagada rahatarkust noortelt noortele. Usume, et tänu programmis omandatud kogemusele ja teadmistele on just noored ise kõige paremad finantskirjaoskuse õpetajad oma koolikaaslastele, seletades tundides teooriat enda vaatenurgast ja kasutades eakaaslastele sobivaid näiteid,“ lisas Kruustik.
Koolisaadikute programmiga on võimalik täpsemalt tutvuda SEB kodulehel, kus on olemas ka kandideerimisvorm.
Vaata programmi tutvustavat videot SEB Eesti Youtube’i kanalil.
12. aprillist 21. maini võtsid loodusteaduste huvilised õpilased omavahel mõõtu veebivõistlusel Loogiline loodusteadus. Võistlus toimus kolmes voorus, millest igas oli lahendamiseks kümme ülesannet. Võistlusvoorude vahel olid nädalased puhkepausid.
Loodusteaduste võistlusel osales 507 õpilast, kellest 182 võttis osa kõigist kolmest voorust. Võistlus oli eelkõige mõeldud 7.–8. klassi õpilastele, kuid oma teadmised panid proovile ka nooremad. Kõige rohkem osalejaid oli Tartu Mart Reiniku Koolist, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist ja Pärnu Vanalinna Põhikoolist.
Ülesannete lahendamisel tuli osalejatel appi võtta loodusteadustealased baasoskused nagu graafikute lugemine, ühikute teisendamine, protsentarvutused jpm. Selleaastase võistluse kõige lihtsamaks ülesandeks oli I vooru „Kolibakter joogivees”. Piltidelt kolibakteri kolooniaid uurides pidid õpilased otsustama, milliste linnade joogivesi on tarbimiseks ohutu. Ülesande lahendas õigesti 70% õpilastest. Hoopis rohkem pingutust nõudis III vooru „Kustutamata lubja tootmine lubjakivist” ülesanne, milles tuli leida, mitu protsenti lisandeid sisaldas Karinu karjääri paekivi. Ülesande lahendas õigesti 6% õpilastest, mis tegi sellest võistluse kõige raskema ülesande.
Võistluse paremusjärjestus on koostatud kolme vooru kokkuvõttes. Kokku oli võimalik koguda 120 punkti, parimaks tulemuseks oli 110 punkti. Üldarvestuses on 100 esimest õpilast järjestatud koha järgi, ülejäänud osalejad on välja toodud eesnime järgi tähestikulises järjekorras kohanumbrita. Lisaks üldarvestusele on eraldi kategooriatena lisatud 7. ja nooremate klasside arvestus, 8. klasside arvestus ning piirkondade ja voorude parimad.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisenedes näevad osalejad oma kohti pingereas iga vooru kohta eraldi. Süsteem kolme vooru koondtulemusi kokku panna ei oska. Voorude juures näeb õpilane ka iga ülesande kohta saadud punkte, enda pakutud vastust ja õiget vastust.
Lisaks saab igaüks viktoriinikeskkonnas lahendada nii selle kui ka eelmise aasta ülesandeid ja end seeläbi proovile panna.
Diplomid saadame üldarvestuses kümnele parimale, voorude kolmele parimale, noorema vanuseastme viiele parimale ja piirkondade parimatele õpilastele. Lisaks ka kümnele suurima osalejatearvuga koolile.
Võistluse Loogiline loodusteadus auhinnad paneme välja üldarvestuse viiele parimale, voorude võitjatele ja noorema vanuseastme kolmele parimale.
Auhinnasaajad on:
Arseni Svinarenkov Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 8. klass – üldarvestuse 1. koht, kolmanda vooru 1. koht
Mara Hütsi Tallinna 21. Kooli 8. klass – üldarvestuse 2. koht
Joosep Ailiste Sindi Gümnaasiumi 8. klass – üldarvestuse 3. koht
Anton Allekand Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi 8. klass – üldarvestuse 4. koht
Helir Hoop Võru Kreutzwaldi Kooli 5. klass – üldarvestuse 5. koht, noorema vanuseastme 1. koht
Alice Rüütel Valga Põhikooli 7. klass – noorema vanuseastme 2. koht
Marie Ojassaar Rocca al Mare Kooli 7. klass – noorema vanuseastme 3. koht
Mia Marleen Rahe Tallinna Reaalkooli 8. klass – esimese vooru 1. koht
Jakob Hiiemets Kärdla Põhikooli 8. klass – teise vooru 1. koht
Võitjatega võtame e-posti teel ühendust.
Täname kõiki koole ja eriti õpetajaid, kes oma õpilastes loodushuvi äratasid ja neid võistlusel osalema suunasid.
Aprilli lõpust mai keskpaigani osalesid 6.–9. klassi loodushuvilised õpilased bioloogiavõistlusel Siniroheline maa. Tasavägises võistluses edestas maksimumpunktidega esikoha pälvinud Karin Pärtelpoeg Tartu Karlova Koolist lähimaid konkurente kõigest 0,2 punktiga. Talle järgnesid Rei Helin Varres Tallinna Reaalkoolist ja Annika Rääbis Tartu Kivilinna Koolist.
Kolme nädala vältel lahendasid tublid loodusetundjad erinevaid ülesandeid, mille seas oli nii taime- ja loomariiki kui ka inimest ja teda ümbritsevat maailma puudutavaid küsimusi. Tulemused näitasid, et õpilased teavad hästi, millised linnud Eestis talvituvad. Samuti ei jää nad nälja korral metsas hätta, sest oskavad eristada mürgiseid marju söödavatest. Veidi raskemaks pähkliks osutus hambutu roomaja ehk kilpkonna tuvastamine. Võistluse vaieldamatult kõige keerulisem küsimus oli järgmine:
Millise kalas elava paelussi arengujärguga võib inimene nakatuda?
A. Täiskasvanud paelussiga
B. Paelussi vastsetega
C. Paelussi munadega
Bioloogiavõistluse Siniroheline maa paremusjärjestus on koostatud kolme vooru kokkuvõttes. Tulemuste tabelis on avalikustatud võistluse 100 tublimat osalejat, täismahus tulemusi ei kuvata. Oma kohta pingereas näevad õpilased Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisse logides iga vooru kohta eraldi. Süsteem kolme vooru koondtulemusi kokku panna ei oska. Voorude juures näeb õpilane ka iga ülesande eest saadud punkte, enda pakutud vastust ja õiget vastust.
Auhinna paneme välja viiele parimale õpilasele. Lisaks premeerime võistluse kõige nooremat osalejat Pärt Gustav Tüüri Tartu Forseliuse Kooli 3. klassist.
Kõigi osalenute vahel loosisime välja viis lisaauhinda, mille õnnelikeks omanikeks on peagi: Andres Reitalu, Artur Asi, Cordelia Violet Paap, Elise-Helene Pohla ja Priit Pedaste.
Võtame võitjatega e-posti teel ühendust. Auhinnad ja diplomid paneme teele juunikuu jooksul.
Aprilli lõpus toimunud füüsikaviktoriinil Spekter saavutas nooremas vanuserühmas parima tulemuse Roosi Värv Tallinna Rahumäe Põhikooli 9. klassist. Vanema vanuserühma parim oli Andres Alumets Pärnu Koidula Gümnaasiumi 12. klassist. Kokku osales viktoriinil 946 õpilast.
8.–12. klasside füüsikahuvilisi õpilasi koondaval veebiviktoriinil tuli osalejatel 45 minuti jooksul vastata 40 valikvastustega küsimusele. Spektri korraldaja Ly Sõõrdi sõnul sai tänavu ülesannete hulka lisatud ka mõned lihtsamad küsimused, kuid üldjoontes oli ülesannete raskusaste üsna sarnane eelmistele aastatele. Kõige raskemaks osutus järgnev klaasprisma ülesanne. Õige vastus on märgitud paksus kirjas.
Klaasprisma
Illustratsioonil on kujutatud pealtvaade klaasprismast, mis on saadud korrapärasest kolmnurksest prismast, millest on ära lõigatud kolm väiksemat korrapärast kolmnurkset prismat. Selle klaasprisma ühele külgtahule on suunatud valge valguskiir, mis on selle külgtahuga risti ja läbib ristlõike vastava külje keskpunkti. Mis on sellel pildil valesti?
A. Midagi ei ole valesti, kõik on õige.
B. Prismast läbi mineva ja väljuva valguse spektrivärvid peaksid olema vastupidises järjestuses.
C. Prismast väljuvad spektrivärvid peaksid olema üksteise suhtes paralleelsed.
D. Valge valguskiir peaks väljuma paralleelsest külgtahust ilma spektriks lahutumata.
„Selle ülesande tekst tundus ehk õpilastele matemaatiliselt keerukas, kuid tegelikult oli tegemist üsna lihtsa ülesandega – valguskiir langeb klaasi pinnale risti ja õpilased pidid analüüsima, kuidas see valguskiir prisma sees edasi liigub ning kuskohast väljub,“ rääkis Sõõrd. „Kõik on harjunud sellega, et prisma lahutab valge valguskiire spektriks ja ülesande joonis tundub esmapilgul harjumuspärane. Siinkohal tuleb aga lähtuda sellest, millise nurga all valguskiir prisma külgtahu suhtes prismasse siseneb,“ selgitas ta.
Kahetsusväärselt oli ühe ülesande õige vastus süsteemis loetud valeks (kala ülesanne) ja seetõttu tuli tulemused ümber arvutada. Auhinnasaajate nimekirja see kuigipalju ei muutnud.
Teaduskooli kodulehel avalikustame füüsikaviktoriini iga klassi paremiku tulemused.
Diplomid ja auhinnad toimetatakse õpilasteni juunikuu jooksul. Osalejad saavad oma tulemustega tutvuda Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Sealt samast leiab ka selle ja eelmiste aastate küsimused.
Täname kõiki osalejaid!
Füüsikaviktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ja toetas SEB.
Lisateave: Ly Sõõrd, füüsikaviktoriini Spekter korraldaja, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse õppedisainer, 528 5484, ly.soord@ut.ee
Kas kosmoseteleskoopidega saab ka päeval vaadelda? Milliseid astronoomilisi vaatlusi kasutasid Vaiksel ookeanil navigeerimiseks Polüneesia rahvad? Kas lõuna- ja põhjapoolusel saab samal ajahetkel paista Päike? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisid osalejad vastuseid selleaastasel astronoomiaviktoriinil Pulsar. Viktoriin toimus 12. aprillil veebipõhiselt ning sellest võttis osa ligi 600 õpilast Eestist ja välismaalt.
Viktoriinil võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7., 8.–9. ja 10.–12. klass ning kahes arvestuses: Eesti ja ülejäänud maailm.
Eesti lõikes olid noorema vanuserühma parimad Marie Elise Kuristik Ruila Põhikooli 7. klassist, Helir Hoop Võru Kreutzwaldi Kooli 5. klassist ja Hiie Lee Posti Mehikoorma Põhikooli 5. klassist. Keskmises vanuserühmas moodustasid esikolmiku Markos Mõttus-Asson Tartu Mart Reiniku Kooli 9. klassist, tema klassivend Joosep Rand ja Johanna Paide Tallinna Prantsuse Lütseumi 8. klassist. Vanemas vanuserühmas võidutses Lasnamäe Gümnaasiumi abiturient Mihhail Olentsenko, kellele järgnesid Nõo Reaalgümnaasiumi kümnendik Joosep Laagemann ja Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilane Mihkel Jakobson.
Lisaks Eestile osalesid Pulsaril õpilased Koreast, Katarist ja Peruust. Välismaalaste tulemused olid edukad. Üldarvestuses noppis Korea 10.–12. klassi arvestuses kaks esimest kohta, Katari õpilane sai 8.–9. klassi arvestuses teise koha. Viktoriini peakorraldaja Tiit Sepa sõnul oli rahvusvahelise võistluse korraldus põnev, aga see-eest kurnav. „Eesti õpilaste tulemuste üle võib uhke olla, sest välisriikidest osalesid pigem riikliku olümpiaadisüsteemiga seotud õpilased,“ ütles Sepp.
Viktoriini tulemused:
Eesti arvestus
5. klassi tulemused
6. klassi tulemused
7. klassi tulemused
8. klassi tulemused
9. klassi tulemused
10. klassi tulemused
11. klassi tulemused
12. klassi tulemused
5.–7. klassi koondtulemused
8.–9. klassi koondtulemused
10.–12. klassi koondtulemused
Rahvusvaheline arvestus
Iga klassi kümme tublimat õpilast saavad diplomi. Lisaks tunnustatakse parimaid täiendavate auhindadega. Diplomid ja auhinnad toimetatakse õpilasteni maikuu jooksul.
Astronoomiaviktoriin Pulsar toimus valikvastustega testina. 40 minuti jooksul tuli õpilastel leida õige vastus 30–40 küsimusele. Esimest korda pidid osalejad tänavu tähti piltide pealt ära tundma ja üles leidma. „See võiks pigem ollagi suund, kuhu Pulsar edasi liigub, muutudes seega ka öötaeva õppimise abimeheks,“ märkis Sepp.
Viktoriini korraldas MTÜ tähemeri koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Lisateave: Tiit Sepp, MTÜ Tähemeri, tiit.sepp@ut.ee
25. märtsist 4. aprillini toimus Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas matemaatikavõistlus Jänku-Juta. Võistlus oli mõeldud 1.–3. klassi õpilastele ja leidis aset kolmes voorus.
Igas voorus said väikesed matemaatikasõbrad nuputamiseks seitse ülesannet. Paljudele osalejatele juba eelmisest aastast tuttava Jänku-Juta päevad olid täis mitmesuguseid tegemisi. Kord korjas Juta oma õdede ja vendadega puulehti, kord pidas sõpradega sünnipäeva. Iga päev käis Juta peenralt porgandeid korjamas. Ühel järjekordsel rännakul leidis Juta metsast seenekorvi, millest valis välja vaid söödavad ja mitteussitanud seened. Sõbraliku jänkuna vahetas ta Jänku-Jussiga käbisid ja jooksis temaga võidu. Kõige selle juures jõudis Juta ööpäevas ka mitu korda magada.
Võistlusel osalejatel tuli Jänku-Juta seiklustele kaasa elades vastata erinevatele küsimustele. Näiteks pidid nad arvutama, mitu puulehte Juta korjas, kui kiiresti läbis ta viis jooksuringi või mitmendal päeval korjas peenralt viimase porgandi. Ülesanded olid eri raskusastmega. Viimase vooru kõige raskemaks ülesandeks osutus järgmine:
„On kaks valget ja kaks halli jänkut ning kaks urgu. Igas urus peab elama kaks jänkut: üks valge ja üks hall.
Mitu erinevat võimalust on nende jänkude majutamiseks nendesse urgudesse?“
Õige vastus: 4
Paremusjärjestus on avalikustatud kolme vooru kokkuvõttes klasside kaupa. Välja on toodud õpilased, kes kogusid kolme vooru peale kokku vähemalt 15 punkti. Tulemuste tabelis kasutatakse kohtade asemel järke, sest sama punktisummaga osalejaid on väga palju.
I järk: ühtegi viga kolme vooru kokkuvõttes
II järk: 1 viga kolme vooru kokkuvõttes
III järk: 2–3 viga kolme vooru kokkuvõttes
Tubli tulemus: 4–6 viga kolme vooru kokkuvõttes
1. klassi tulemused
2. klassi tulemused
3. klassi tulemused
Kõigile tabelis toodud õpilastele saadame elektroonilise diplomi. Lisaks loosisime osalenute vahel välja auhindu järgmiselt:
I järk – igast klassist 4 õpilasele
II järk – igast klassist 3 õpilasele
III järk – igast klassist 2 õpilasele
Tubli tulemus – igast klassist 1 õpilasele
Auhinnasaajad:
1. klass
Eliise Marie Kalda
Karl Miko Põdra
Platon Rjabõškin
Veronika Ivanova
Hendrik Sebastian Asu Garcia
Jako Talts
Matvei Poležajev
Rihard Kotter
Indrek Nurmberg
Armand Muoni
2. klass
Amelia Marie Kiisk
Anett Lindepuu
Kerli Tooming
Konstantin Andrianov
Carl-Kenneth Kaljumäe
Marta Muradyan
Rasmus Nordström
Nora Maria Raadik
Sophia Sternfeld
Bogdan Novikov
3. klass
Elizabeth Tamson
Jonas Džiugelis
Keira Kraner
Lenne-Merit Veskimägi
Hõbe Arro
Kärt Kivistik
Simon Pesor
Aureelia Lauter
Tristan Roosileht
Jelizaveta Alifanova
Soovime võitjatele palju õnne ja võtame peagi ühendust.
Huvilised saavad nii selle kui ka eelmise aasta Jänku-Juta ülesandeid pingevabalt lahendada SIIN. Iga ülesande juures saab õige vastuse kohe teada.
Alates esmaspäevast, 12. aprillist kutsume kõiki 7.–8. klassi loodusteaduste huvilisi õpilasi võistlusele Loogiline loodusteadus.
Tasuta võistlus on veebipõhine ja toimub kolmes voorus:
- I voor 12.–16. aprill
- II voor 3.–7. mai
- III voor 17.–21. mai
Igas voorus saavad õpilased lahendamiseks 10 ülesannet. Nende lahendamiseks tuleb õpilastel rakendada loodusteaduste alaseid baasoskusi – graafikute koostamine ja lugemine, ühikute teisendamine, perioodilisustabel, protsentarvutused jms. Ülesannetele vastamine nõuab loodusainete- ja matemaatikavaldkonna teadmiste ja oskuste lõimimist. Ülesanded on nii eesti kui vene keeles. Võistlusvoorule järgneb nädalane puhkepaus.
Võistlus viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Igas voorus saab õpilane osaleda vaid üks kord. Võistluse formaat lubab õpilastel ülesandeid lahendada kõigis või vaid üksikutes voorudes. Vooru toimumise ajal saavad õpilased oma vastuseid korduvalt täiendada ja vajadusel muuta.
Paremusjärjestus tuuakse välja kolme vooru kokkuvõttes. Pärast iga vooru näevad õpilased viktoriinikeskkonnas oma tulemusi. Õpetajatele avaldame tulemusi koolide kaupa nende kirjaliku sooviavalduse põhjal (kelli.hanschmidt@ut.ee).
Rohkem infot võistluse lehel.
Eelmise aasta võistlusülesandeid saavad huvilised lahendada SIIN.
Lisateave:
Sisulised küsimused: Karin Hellat, Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislabori koordinaator, 509 0991, karin.hellat@ut.ee
Tehnilised küsimused: Kelli Hanschmidt, Tartu Ülikooli teaduskooli võistlus- ja õppekorralduse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
5.–12. klasside õpilastele mõeldud astronoomiaviktoriin Pulsar leiab sel aastal esmakordselt aset ülemaailmselt. Osalema on oodatud kõik huvilised, kes soovivad oma loodusteaduste alased teadmised proovile panna.
Seoses viktoriini rahvusvahelisusega, toimub Pulsar sel aastal 24-tunnisena: viktoriini saab lahendada ajavahemikus 12. aprill kell 02.00 kuni 13. aprill kell 02.00. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas.
Viktoriiniküsimustele vastamiseks on aega 40 minutit. Küsimused on jaotatud kolme vanuserühma (5.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium). Nooremas vanuserühmas on 30 ja vanemates vanuserühmades 40 valikvastustega küsimust.
Paremusjärjestus selgitatakse välja kahes arvestuses: Eesti ja ülejäänud maailm. Eesti-siseselt avaldatakse tulemused iga klassi kohta eraldi.
Auhinnalised tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. aprillil võistluse kodulehel.
Rohkem infot ja võistluse juhend: https://e-oppekeskus.ee/viktoriinid/astronoomiaviktoriin-pulsar/.
Varasemate aastate ülesandeid saab lahendada siin.
Viktoriini korraldab MTÜ Tähemeri koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Lisateave: Tiit Sepp, MTÜ Tähemeri, tiit.sepp@ut.ee
25. märtsist 4. aprillini toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas matemaatikavõistlus Jänku-Juta, mis on mõeldud 1.–3. klassi õpilastele.
Võistlusel on kolm vooru:
I voor 25.–28. märts
II voor 29.–31. märts
III voor 1.–4. aprill
Igas voorus ootab lahendamist seitse ülesannet. Ülesanded on nii eesti kui vene keeles. Võistlusega saab liituda mistahes voorus. Soovi korral võib osaleda üksikutes voorudes.
Paremusjärjestus selgitatakse välja kolme vooru kokkuvõttes klasside kaupa. Tublimatele jagatakse e-diplomeid. Lisaks anname välja auhindu.
Enne võistluse alustamist palume osalejatel veenduda, et viktoriinikeskkonda sisestatud andmed (eriti klass ja e-posti aadress) on õiged.
Võistluse ajal saavad õpilased oma vastuseid korduvalt muuta ja täiendada. Vastusekasti tuleb sisestada vaid üks arv. Sisestatud vastused salvestuvad automaatselt.
Pärast iga vooru näevad õpilased viktoriinikeskkonnas oma tulemusi. Õpetajatele avaldame tulemusi koolide kaupa nende kirjaliku sooviavalduse põhjal (kelli.hanschmidt@ut.ee).
Jänku-Juta matemaatikavõistluse kohta leiab rohkem infot: https://e-oppekeskus.ee/viktoriinid/matemaatikavoistlus-janku-juta/.
Soovime osalejatele avastamis- ja nuputamisrõõmu!
3. märtsil 2021 toimus juba teist korda veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Oma keeleteaduse alased oskused pani proovile 1261 õpilast 5.–8. klassidest. Lisaks osales mõnikümmend huvilist vanematest klassidest ning uudistajate hulgas oli ka õpetajaid.
Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu islandi, hollandi, prantsuse, portugali, kreeka, põhjatai, maoori, vampari, tok pisini, krii, jaapani, hiina, liivi, aga ka eesti keele kohta. Mingeid eelteadmisi neist võõrkeeltest polnud seejuures vaja.
Ülesanded jagunesid kolme raskusastmesse: viis lihtsamat ülesannet andsid igaüks 2 punkti, seitse keskmise raskusastmega ülesannet 3 punkti ning viis keerukamat ülesannet 4 punkti. Valede vastuste eest punkte maha ei võetud.
Tänavu oli kõige keerulisem küsimus vampari keele arvusüsteemi kohta, millele vastamiseks pidi aru saama, et selles keeles saab kõik kümne piires arvud öeldud, kombineerides vaid kolme arvsõna: oroz ’üks’, serok ’kaks’ ja bangid ’viis’. Vampari keel on üks sadadest Paapua Uus-Guinea keeltest.
Praktiliselt kasulikuks võib aga osutuda oskus lahendada ülesannet, kus tuli hollandikeelsete toidupakendite pilte võrreldes ja uurides taibata, kuidas on hollandi keeles apelsin.
„Viktoriini ülesanded püüame koostada nii, et isegi kui õpilane õige lahenduseni ei jõua, saaks ta teada midagi põnevat selle kohta, kui erinevad on maailma keeled,“ rääkis enamiku ülesannete autor Külli Prillop. Ülesannete koostamisel aitasid kaasa Miina Norvik ja Anton Malmi.
Lingvistikaviktoriinil saavutas parima tulemuse Tallinna Reaalkooli 8. klassi õpilane Tristan Aik Sild, kes kogus 45 punkti. Sellise punktisumma tagas 15 õiget vastust 17-st. Paremusjärjestus selgitati välja klasside kaupa. 5. klassi edukaimad olid Markus Vurm Tartu Kivilinna Koolist ja Meele Kelder Orissaare Gümnaasiumist, kes mõlemad vastasid õigesti 13 küsimusele ja kogusid 37 punkti. 6. klassi võitja Otto Arro Loo Keskkoolist, kes tuli ühtlasi koondpingereas 2. kohale, kogus 15 õige vastusega 43 punkti. 7. klassis jagasid esikohta Kohila Mõisakooli õpilane Lisete Lainas ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Mattis Mäemurd 39 punktiga.
Kokku oli osalejaid 112 koolist. Kõige enam õpilasi (119) osales Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Kaugele maha ei jäänud ka Püha Miikaeli Kool 96 osalejaga ning Ülenurme Gümnaasium 90 osalejaga.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta koondarvestuses.
Võistluse täielikud tulemused
Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras. Auhinnasaajad on märgitud paksus kirjas (koht).
Diplomite ja auhindade kättetoimetamiseks võetakse võitjatega ühendust.
Lingvistikaviktoriin Kiil on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Kiil on aga heaks hüppelauaks neile, kes soovivad edaspidi osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Lingvistikaolümpiaad on ennekõike mõeldud õpilastele alates 9. klassist, kuid sooviavalduse alusel on motiveeritud õpilastel võimalik olümpiaadile pääseda varemgi. Uuri lisaks lingvistikaolümpiaadi kodulehelt.
Lingvistikaviktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Täname kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi võistlusele suunasid!
Kohtumiseni tuleval aastal.
Lisateave: Külli Prillop, Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
3. märtsil toimub teist korda veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Osalema oodatakse 5.–8. klassi õpilasi. Viktoriinil tuleb 30 minuti jooksul lahendada 17 ülesannet erinevate maailma keelte kohta. Eelteadmisi ühestki keelest pole seejuures vaja. Paremusjärjestus selgitatakse välja klasside kaupa.
Viktoriin toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Ülesannete lahendamise kellaaja ja koha saab iga õpilane, kool või klass ise valida, see peab vaid jääma vahemikku 8.00–22.00. Eelregistreerumine pole võistlusest osavõtuks vajalik.
“Lingvistikaülesannete lahendamiseks on vaja head keelevaistu, nutikust ja loogilist mõtlemist, aga päris tavalised nuputamisülesanded need siiski pole. Lingvistikaülesanded põhinevad tegelikel keeltel, nii et igast ülesandest saab lahendaja teada midagi uut selle kohta, kui erinevalt keeled maailma peegeldavad,” selgitab Külli Prillop. Näiteks eelmisel aastal tuli Miina Norviku koostatud saami ülesandes sõnade tõlkimiseks uurida tervet lauset.
Näidisülesanne:
Järgnevalt on kaldkirjas esitatud mõned põhjasaami sõnad koos tähendusseletustega. Igast seletusest on aga üks sõna välja jäetud. Loe laused läbi ja otsusta, mis on see üks sõna, mis sobib igasse lünka (see sõna ei ole igas lauses samas käändes).
Bichi tekib, kui maa on ______ vaba ja külm.
Čiegar on kõvaks trambitud______.
Geadrdni on õhuke jääkiht ______ valli otsas.
Täpsem info on leitav viktoriini lehel.
Kõiki varasemaid ülesandeid saab lahendada Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas.
Kivi kotti!
Lisateave:
Ülesannetega seotud küsimused: Külli Prillop, Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
Tehnilised ja üldise korraldusega seotud küsimused: Kelli Hanschmidt, Tartu Ülikooli teaduskooli võistlus- ja õppekorralduse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
Kuni 31. jaanuarini on 10. ja 11. klassi õpilastel üle Eesti võimalik kandideerida SEB koolisaadiku programmi. Programmi eesmärk on valida kõikidest koolidest üle Eesti 40 säravat noort, kes saavad olla pangale abiks rahatarkuse teadmiste levitamisel ning panga brändi tugevdamisel ja arendamisel.
„SEB koolisaadiku programm on meie projekt tänapäeva populaarseks saanud mõjuvõimu suurendamise ehk empowerment’ivaldkonnast, millega julgustame noori võtma vastutust ja kasutama kaasaegseid võimalusi enda ja oma koolikaaslaste arendamiseks. Sellest aastast alates hakkame arendama noorte võrgustikku, kellega loome pikaajalised suhted, kellesse investeerime oma kogemust, teadmisi ja aega ning keda ootame endale praktikale ja hiljem ka tööle. See on kahtlemata pikk teekond nii meile kui ka noortele, aga see saab kindlasti olema kasulik ja annab mõlemale poolele uusi ja väärtuslikke kogemusi,“ kirjeldab projekti SEB eraklientide segmendi müügijuht Merit Kalm.
Kui Sul või Sinu tutvusringkonnas oleval säraval ja tublil noorel on soov teemaga lähemalt tegeleda, oled oodatud programmi kandideerima. SEB koolisaadiku programm toimub veebruarist juunini 2021 ja selle raames pakutake Sulle:
- SEB mentori tuge, mis saadab Sind uute teadmiste ja oskuste omandamise teel;
- ekspertteadmisi toote ja teenuse disaini valdkonnas, mida jagavad oma valdkonna professionaalid;
- teadmisi persoonibrändi valdkonnast ning esinemiskoolitust;
- koolitust kogumise ja investeerimise teemadel;
- SEB virtuaalse meeskonna liikmelisust, võimalust tulla meile praktikale ja jääda ka pikemalt tööle.
Kokkuvõtlikult annab antud programm Sulle võimaluse saada osa väga lahedast kogemusest, mille kasu hindad sa pikaajaliselt oma tuleviku loomisel.
Oma soovist programmis osaleda saab SEB-le teada anda 31. jaanuarini aadressil Merit.Kalm@seb.ee.
Vaata ka projekti tutvustust SEB Facebooki lehelt: https://fb.watch/3ege017L1M/.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust!
Merit Kalm
SEB erakliendi segmendi müügijuht
Merit.Kalm@seb.ee
7.–13. detsembrini 2020 toimus eesti keele võistlus „Salakeel II“, mis oli kevadisest emakeeleolümpiaadist ajendatult meediateemaline.
Oma teadmisi ja oskusi näitas 941 õpilast üle Eesti: nooremas vanuserühmas (7.–8. klass) oli 314, keskmises (9.–10. klass) 304 ja vanemas (11.–12. klass) 323 osalejat.
Kolme vanuserühma peale olid kõige rohkearvulisemalt esindatud Viimsi Gümnaasium ja Tartu Tamme Kool. Rohkelt osalejaid oli ka Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist, Rakvere Gümnaasiumist, Püha Johannese Koolist ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist. Kokku osales võistlusel õpilasi 88 koolist.
Nooremas vanuserühmas sai esikoha Jõgeva Põhikooli 8. klassi õpilane, keskmises vanuserühmas Tallinna Reaalkooli 9. klassi õpilane ja vanemas vanuseklassis Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klassi õpilane.
Tulemuste tabelis on toodud diplomite ja auhindade saajad. Täismahus tulemusi ei avalikustata. Oma tulemust näevad kõik osalejad võistluskeskkonnas. Peale esikuuiku saab loosiauhinna kaks osalejat igast vanuserühmast. Võitjatega võtame e-posti teel ühendust.
Kuigi kõik ülesanded olid seotud meediatekstidega, nõudsid need peale meediatavade tundmist ka üldisi keeleteadmisi. Näiteks pidid osalejad tuvastama jalgpalliuudistes sisalduvad metafoorid, leidma reklaamfraasidest üles korrektsed i-ülivõrde vormid, hindama tsitaatide keelelist korrektsust ning võrdlema uues ja vanas kirjaviisis esitatud pealkirju. Samuti sisaldas ülesandekomplekt mitmesuguseid tõlgenduslikke ülesandeid arvamuslugude, liiklusteadete, reklaamide jm kohta.
Võistluse „Salakeel II“ korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Varasemate eesti keele võistluste ja emakeeleolümpiaadide ülesanded on koondatud veebilehele https://sisu.ut.ee/keeleylesanded.
Lisateave: Külli Prillop, TÜ eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
7.–13. detsembrini toimub veebikeskkonnas viktoriinid.ee võistlus Salakeel II. Kui eelmise Salakeele võistluse eesmärk oli tutvustada andmebaase ja sõnastikke, siis seekordne võistlus on pühendatud meediatekstide põnevale maailmale.
Võistlus on mõeldud 7.–12. klassi õpilastele, kes jagunevad kolme vanuserühma: noorem vanuserühm (7.–8. klass), keskmine vanuserühm (9.–10. klass) ja vanem vanuserühm (11.–12. klass). Osalemine on individuaalne.
Ülesannete lahendamiseks on aega 45 minutit.
Salakeel II ülesanded põhinevad 2019/2020. õppeaastal eriolukorra tõttu ära jäänud emakeeleolümpiaadi lõppvooru ülesannetel. Need on praeguse võistluse tarbeks kohandatud nii, et ülesanded oleksid jõukohased kõigile emakeelehuvilistele.
Ülesanded on seotud meediatekstidega, kuid hõlmavad eri keelevaldkondi. Komplekti kuulub ülesandeid, mis eeldavad nii faktiteadmisi kui ka tõlgendusoskusi, kuid kõige tähtsam on huvi emakeele vastu.
Iga vanuserühma parimaid ootavad auhinnad, mille on välja pannud Tartu Ülikooli teaduskool ning eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Lisateave:
Sisulised küsimused: Külli Prillop, TÜ eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
Tehnilised küsimused: Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
TÜ teaduskooli kauaoodatud sünnipäev on lõpuks käes.
12.–19. novembrini pakub teaduskool kõigile torti! Marjatordid, kohupiimatordid, šokolaaditordid, sefiiritordid, tassikoogid ja palju muud – valik on rikkalik.
Sünnipäevatordist osa saamiseks tuleb minna teaduskooli viktoriinide keskkonda, kus ootab lahendamist 11 vahvat ülesannet. Lahendamisaeg ei ole piiratud. Õiged vastused annavad punkte, valed vastused ja vastamata jätmised mitte. Lahendamine toimub ühes vanuserühmas. Endale jõukohast nuputamist leiavad nii suuremad kui väiksemad.
Mõistagi jagame osalejate vahel auhindu, sest mis õige pidu see kingitusteta on.
Tartu Ülikooli teaduskool kutsub kõiki huvilisi 3. novembrist osalema matemaatikavõistlusel Kuubik.
Selle õppeaasta Kuubiku iga voor on eraldi võistlus, mis pakub nuputamisrõõmu eelkõige 4.–8. klassi õpilastele. Lahendamiseks on kaheksa ülesannet, mis koosnevad viiest küsimusest (a, b, c, d, e). Ülesanded on nii eesti kui vene keeles. Tulemusena tuleb esitada vaid arvulised vastused. Iga küsimuse õige vastus annab 1 punkti, kokku on võimalik saada kuni 40 punkti.
Esimene voor algab 3. novembril kell 12.00. Vastuseid saab esitada 8. detsembri südaööni.
Tulemused avaldatakse iga vooru järel võistluse lehel. Parimatele jagatakse e-diplomeid.
Lisateave: Maksim Ivanov, Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatika peaspetsialist, maksim.ivanov@ut.ee
Oktoober on üleeuroopaline küberturvalisuse kuu, mille raames korraldatakse mitmeid küberturbega seotud üritusi ja infokampaaniaid eesmärgiga tõsta kodanike teadlikkust küberturvalisusest.
Küberpettuse ohvriks võib langeda meist igaüks, hoolimata soost, vanusest ja haridustasemest. Järjest olulisem on hoolitseda oma küberhügieeni eest, osata ära tunda uute tehnoloogiatega kaasnevaid ohte ja kaitsta oma isikuandmeid.
Küberkuritegude äratundmise õpetamiseks ja kümne kõige levinuma petuskeemi tutvustamiseks on SEB loonud hariva testi. Oma teadmised küberturvalisuse valdkonnas saab proovile panna siin: https://www.kyberkatse.ee/.
Lisainfot küberpettuste, nende ärahoidmise võimaluste ja käitumisreeglite kohta leiab temaatiliselt lehelt.
7. oktoobril toimus Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas uus Valge bioloogia viktoriin 10.–12. klassi õpilastele.
Viktoriinil osalejatel tuli ühe tunni jooksul lahendada 20 ülesannet. Näiteks tuli õpilastel muu seas ära tunda, millised toodud väidetest antibiootikumide, inimese genoomi ja antikehade kohta on tõesed, määrata transgeenseid organisme ning teada, mida tähendab, et geneetiline kood on degenereerunud ehk kõdunud.
Valge bioloogia viktoriinil osales 607 õpilast. Kokku oli ülesannete korrektse lahendamise eest võimalik saada 29 punkti.
Tulemuste tabelis on toodud võistluse paremik lähtudes rahvusvahelise bioloogiolümpiaadi hindamissüsteemist. Täismahus tulemusi ei avalikustata. Viktoriini kolm parimat üldarvestuses olid Johan Tamm Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist, Sofia Marlene Haug Tallinna Reaalkooli 12. klassist ja Henriete Toomlaid Pärnu Koidula Gümnaasiumi 11. klassist.
Viktoriinide keskkonda sisenedes näevad õpilased oma tulemust. Võistluse juures näeb osaleja iga ülesande eest saadud punkte, enda pakutud vastust ja õiget vastust.
Auhinnad paneme välja iga klassi parimale:
12. klass – Johan Tamm Hugo Treffneri Gümnaasiumist
11. klass – Henriete Toomlaid Pärnu Koidula Gümnaasiumist
10. klass – Claudia Olev Tallinna Reaalkoolist
Lisaks loosisime kõigi osalejate vahel välja kolm lisaauhinda. Seekord naeratas loosiõnn järgmistele õpilastele:
Annabel Agasild
Madli Mägi
Birgit Carol Poom
Palju õnne!
Võitjatega võtame e-posti teel ühendust ja lepime kokku auhindade kättetoimetamise viisi.
Viktoriin sündis koostöös Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudiga. Küsimuste autoriteks on Karl Jürgenstein ja Sulev Kuuse.
7. oktoobril toimub Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonnas uus „Valge bioloogia“ viktoriin. Osalema on oodatud kõik 10.–12. klassi õpilased.
Viktoriinil tuleb ühe tunni jooksul lahendada 20 ülesannet transgeensete organismide, mikroobide ja bakterite, füsioloogia ning palju muu kohta. Ülesanded on eesti keeles.
Ülesannete lahendamise kellaaja ja koha saab iga õpilane, kool või klass ise valida, see peab vaid jääma vahemikku 9.00–17.00. Viktoriin on tasuta ning eelregistreerumine pole osavõtuks vajalik.
Auhinnasaajad selgitatakse klasside kaupa, kuigi ülesanded on kõigile ühised. Lisaks loosime kõigi osalejate vahel välja 1-3 lisaauhinda.
Pärast võistlust näevad õpilased viktoriinide keskkonnas oma tulemusi. Õpetajatele avaldame tulemusi nende kirjaliku sooviavalduse alusel (kelli.hanschmidt@ut.ee).
Viktoriin sünnib koostöös Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudiga.
Rohkem infot viktoriini kohta leiab viktoriini lehelt.
Lisateave:
Sisulised küsimused: Sulev Kuuse, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja, sulev.kuuse@ut.ee
Tehnilised küsimused: Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
SEB uued ISIC ja ITIC pangakaardid sisaldavad 82% vähem plastikut võrreldes tavalise pangakaardiga.
Kaardi idee töötasid välja eelmise suve SEB noored kolleegid praktikaprogrammi Youth LAB raames. Võttes kasutusele maisist tehtud ISIC ja ITIC pangakaardid, hoiame SEB-s aastas kokku ligikaudu 230kg plastikut. Keskkonnasõbralik ISIC kaart on kaetud õhukese plastikkihiga, mis kindlustab, et kaart on kasutuskõlbulik kuni oma kehtivusaja lõpuni.
Oleme koroonaviiruse puhangu tõttu kõik uues olukorras ehk kodusel režiimil ja veidi rahulikuma tempo tõttu on meil ka rohkem aega, et oma seniseid samme analüüsida, anda hinnang toimunud arengutele ja kavandada edasisi samme. Kui ka Sina oled valmis veidi rohkem oma arengule mõtlema, vaata meie kolme intervjuud erakordselt edukate noortega.
Meie kolm kangelast jagavad avameelselt oma täiesti erinevatel stsenaariumitel põhinevaid edukogemusi. Loodame, et need intervjuud annavad Sulle inspiratsiooni ja pakuvad tuge ajaks, mil saad kavandada uusi võite ja seada endale uued ambitsioonikad eesmärgid.
Foto: Joonas Sisask
Kadi Siigur on teaduskooli vilistlane, „Rakett 69“ 2018. aasta hooaja võitja
Reaalained toetavad Sinu mõtlemisoskust
Ilmselt teab iga koolinoor, et reaalained aitavad meid igapäevaelus väga palju, sest nende abil saame leida seoseid, mõelda kriitiliselt ja saada aru maailmast, mis meid ümbritseb. Just reaalained treenivad meie aju kõige paremini ja on tõesti super, kui viitsid oma reaalainetega seotud teadmisi ja oskusi arendada. Aga see pole kindlasti ainuke viis, kuidas ennast arendada ja tulevikus edu sihtida. Tegelikult on ennekõike vaja avastada seda, mis Sulle endale meeldib, ja midagi pole halvasti, kui see kirg ei avaldu just reaalainete vastu.
Leia see, mis Sulle meeldib
Leida midagi, mis Sulle meeldib, on ühelt poolt lihtne, teiselt poolt aga keeruline. Ühelt poolt pead Sa selle õige tegevusala leidmiseks hästi palju proovima, teisalt aga see võib olla päris väsitav. Mulle näiteks meeldisid juba kooli algusest saati hästi paljud ained. Ma käisin kõikvõimalikel võistlustel, üritustel ja olümpiaadidel alates eesti keelest ja muusikast kuni füüsika ja keemiani ja just nii avastasin, mis just mulle kõige rohkem meeldib. Tean, et ühe jaoks on otsimine lihtne, teise jaoks jälle keerulisem, aga kui endale eesmärgi sead, siis avastad enda valdkonna kindlasti. Väike vihje: just sellest valdkonnast pärineb tavaliselt Sinu esimene edu kogemus – see on ka üks hea juhis, mida arvesse võtta.
Proovi erinevad asju niipalju kui saad
Tegelikult ei ole noorel inimesel midagi kaotada, kui ta hulgaliselt erinevaid valdkondi, ringe ja tegevusi läbi proovib. Noorel on igast uuest kogemusest ainult võita. Mind huvitas näiteks juba lapsena väga ka muusika. Juba enne kooli hakkasin ma õppima klaverit ja mulle meeldis väga laulmine, vahepeal oli mu üheks unistuseks näiteks ooperilauljaks saamine. Muusika õppimine on samuti väga arendav tegevus nagu seda on ka matemaatika õppimine, kuid lõpuks võitis siiski minu pühendumine reaalainetele. Kuna olin koos perega juba saate algusest peale ka „Rakett 69t“ vaadanud ja olin reaalainetes hea, otsustasin ka mina lõpuks saatesse kandideerida ning kuigi juba kandideerimine oli väga hirmus, oli saates osalemine suurepärane kogemus.
Edu käib ettevalmistusega käsikäes
Peaaegu iga mõnes valdkonnas edu saavutanud inimene saab öelda, et mingil hetkel on tal väga vedanud. Seda saan kinnitada ka mina, sest minu jaoks oli osalemine telesaates ulmeliselt kauge unistus ja minu sattumine sinna oli kindlasti osaliselt juhuslik. Samas nõuab iga võit ka korralikult ettevalmistust ja selles osas olin juba „Raketti“ kandideerimise hetkeks teinud väga korralikku tööd. Seega saan siinkohal ka omast kogemusest kinnitada, et juhusel on meie elus suur roll, kuid edu saadab neid, kes on selleks valmis.
Väärtusta kõiki enda oskusi ja kogemusi
Sinu nõrkused võivad olla sinu tugevused ja vastupidi. Jällegi: kui Sa julged proovida, siis parem unusta klišeelikud reeglid ja standardmõtlemine – elu on palju mitmetahulisem! „Raketi“ ajal võistles minuga koos hulgaliselt juba ülikoolis õppinud noori, kellel oli palju rohkem kogemusi ja teadmisi kui minul. Samas aitaski mind lõpuks kõige rohkem just see, et ma olin alles 10. klassis, sest minu teadmised kõikides valdkondades olid värsked, julgust oli palju ja minu tugevaimaks omaduseks osutus võime neid teadmisi ühendada ja neid reaalsetes olukordades rakendada. Kuigi „Raketis“ oli väga oluline ka lihtsalt vedamine, tulid kasuks väga paljud ammu omandatud teadmised ja oskused, mille kohta polekski arvanud, et mul neid kunagi tegelikult vaja läheb.
+ Boonus vanematele: kuidas võiks oma lapsi edukateks inimesteks kasvatada?
Ma arvan, et olen pärit üsna tavalisest Eesti perest, kuigi ka minu õde, kellega oleme koos kasvanud, võistleb hetkel „Rakett 69’s“. Pere ei ole kunagi sundinud meid õppima ega koos meiega koduseid ülesandeid lahendanud – pigem näitasid eeskuju haritud vanemad, kes rääkisid hea meelega meile maailma seostest ning toetasid meie huvi lugemise ja kirjutamise vastu. Arvan, et oli väga kasulik, et mind ja mu õde ei kasvatatud ülihoolitsetud keskkonnas – pigem teadsime väiksest saati, et kui tahad, et kodus oleks soe, pead aitama ka puid laduda. Need põhireeglid on siiani olulised.
Oleme koroonaviiruse puhangu tõttu kõik uues olukorras ehk kodusel režiimil ja veidi rahulikuma tempo tõttu on meil ka rohkem aega, et oma seniseid samme analüüsida, anda hinnang toimunud arengutele ja kavandada edasisi samme. Kui ka Sina oled valmis veidi rohkem oma arengule mõtlema, vaata meie kolme intervjuud erakordselt edukate noortega.
Meie kolm kangelast jagavad avameelselt oma täiesti erinevatel stsenaariumitel põhinevaid edukogemusi. Loodame, et need intervjuud annavad Sulle inspiratsiooni ja pakuvad tuge ajaks, mil saad kavandada uusi võite ja seada endale uued ambitsioonikad eesmärgid.
Foto: Joonas Sisask
Mats Mikkor on teaduskooli ja „Rakett 69“ vilistlane, üks KVARK Teadussõu loojatest
Mine iga võimalusega kaasa
Mina olen vist terve oma elu jooksul olnud kehv „ei“ ütleja ja sellepärast haarasin igast võimalusest kinni. Läksin pea iga algatusega kaasa, proovisin, pühendusin ja töötasin täiega kaasa ka siis, kui ees oli väga suur ja/või keeruline ülesanne. Nii juhtus näiteks siis, kui mul ja mu sõbral tekkis võimalus töötada Eesti esimese teadussõu loomise kallal. Sõu ettevalmistamiseks kulus meil umbes 2,5 aastat, tööd oli väga palju, aga teen seda tööd hea meelega ka edasi, peale 2020. aasta karantiini toome publiku ette veelgi paremaid teaduspalasid.
Kogu niipalju kogemust kui suudad
Juba koolist saati õppisin ma teaduskoolis lisa, käisin olümpiaadidel, isegi kui ei tundnud ennast kõige tugevamana, ja lõin muudmoodi õppeprotsessidele kaasa – üritasin ennast kuidagi tulevaseks eluks ekstra ette valmistada. Näiteks võtsin osa ka Teadusbussi projektist ja peale mitut aastat tööd aitasin juba noortele järeltulijatele protsessi õpetada. Kui tekkis võimalus võtta osa „Rakett 69’st“, läksin samuti kohe kaasa ja sel ajal oli minu elus üsna mitu edukat kokkusattumist, kuid siis, kui nad juhtusid, olin nendega kokku saamiseks täielikult valmis. Seega usun seni, et edu tahab ettevalmistust.
Anna endale aega, et mõista mida tahad
Vaatamata seni ladusalt kulgenud „karjäärile“ mõtlen, et parem on, kui jätta endale elu alguses üsna laiad raamid ja eesmärgiga mitte väga üle pingutada. Päriselt ka! Sest mina näiteks ei osanuks kunagi ette kujutada, millega tegelema hakkan – see juhtus kuidagi mitme kokku sattunud valiku tagajärjel. Arvan, et kui oleksin mingis konkreetses eesmärgis väga kinni, oleks mul kindlasti teatud raamid ees ja ma ei läheks iga tööd ja võimalust, mis mulle ette satub, nii kergesti proovima. Samas just see ongi toonud mind sinna, kus ma hetkel olen ja tahan olla. Seega: proovi ja ole avatud, küll Sa selle õige projekti ja/või tegevusala ära tunned.
+ Boonus: mõnda inimest ehmatab ebakonkreetsus, ebaselgus, kartus teha vigu …
See Kvarki meeskonna kohta küll ei käi. Esimest sõud luues tahtsime luua midagi sellist, mis oli meie kujutlusvõime piiri peal ja sageli sellest isegi veidi üle. Keegi meie meeskonnast – lavaehitajatest, heli- ja valguseinimestest – polnud enne meid elu sees teadussõud teinud ja me kõik katsetasime teadmatuses. Ma julgen öelda, et tulemus tuli üliäge. Seega selgus, et rutiin ja reeglid võivad mõnes mõttes olla head, aga vahel on tulemus isegi parem, kui neid pole.
Oleme koroonaviiruse puhangu tõttu kõik uues olukorras ehk kodusel režiimil ja veidi rahulikuma tempo tõttu on meil ka rohkem aega, et oma seniseid samme analüüsida, anda hinnang toimunud arengutele ja kavandada edasisi samme. Kui ka Sina oled valmis veidi rohkem oma arengule mõtlema, vaata meie kolme intervjuud erakordselt edukate noortega.
Meie kolm kangelast jagavad avameelselt oma täiesti erinevatel stsenaariumitel põhinevaid edukogemusi. Loodame, et need intervjuud annavad Sulle inspiratsiooni ja pakuvad tuge ajaks, mil saad kavandada uusi võite ja seada endale uued ambitsioonikad eesmärgid.
Foto: Joonas Sisask
Maria Nazarova on teaduskooli vilistlane kokku 18 koolivälise kursusega, lisaks Eesti rekordiomanik lestaujumises
Eesmärk loob elus korda
Mina olin selles mõttes õnnelik, et mul oli lapsepõlvest saati unistus: ma tahtsin saada arstiks. See defineeris minu edasist teekonda väga tugevalt. Kõik, mida õppisin ja tegin, oli seotud selle eesmärgi ja unistusega ja ma otsisin selle täitmiseks kõiki võimalusi. Neist üks oligi teaduskool, kust võtsin kokku 18 lisakursust. Nii sain alustada oma arstiõpingutega juba põhikoolis ja valmistada ennast ette ülikooli sisseastumiseks. Seega, kui ka Sinul on olemas kindel unistus ja eesmärk, liigu selle kättesaamise suunas – maailm aitab Sulle kaasa!
Ära karda ennast üle koormata
Üks eesmärk on hea, aga Sinu ellu võivad mahtuda ka kaks head eesmärki, kui oled valmis tegema õigeid valikuid. Täpselt nii on minu jaoks ujumisega. Ma ei mäletagi, millal selle spordialaga tegelema hakkasin – olin lihtsalt nii väike! Nüüd aga tulin äsja Euroopa meistrivõistluselt kümnenda kohaga ja valmistun saabuval suvel toimuvateks maailmameistrivõistlusteks. Kindlasti on sport mind väga palju aidanud ning õpetanud võitlema ja töötama eesmärgi saavutamise nimel.
Vaimset pingutust toetab kõige paremini sport
Sport on alati sinu sõber – seni, kuni Sa ei lähe professionaalsele tasemele 🙂 Siis võivad saavutused nõuda juba hoopis suuremat pingutust kui tervisesport. Aga samas ei kujuta ma ette, et saaksin sama efektiivselt õppida juhul, kui ma ei koormaks ennast paralleelselt ka füüsiliselt. Mulle tundub, et vaimne ja füüsiline koormus käivad tasakaalus ja üks kindlasti toetab teist.
Vead on väga vajalikud
Vead on sama tähtsad kui edu, sest nad näitavad meile isegi selgemalt, mida tegime valesti või millega meile ei sobi üldse tegeleda. Mulle tundub, et just vead panevadki meid kõige paremini õppima ja kasvatavad iseloomu. Ja veel üks märkus: kuku kiiremini läbi. Mida vähem aega kulutad tegevusele, mis on lõppkokkuvõttes fail, seda parem on! Edu!
SEB Panga toel loodud Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkond on praeguseks töös olnud veidi vähem kui pool aastat. Selle ajal jooksul on keskkonnas toimunud kaks osalejaterohket veebiviktoriini. Peale võistlemise saab viktoriinide keskkonda kasutada ka õppimiseks. Uuteks viktoriinideks valmistumiseks on õpilastele lahendamiseks üles laetud hulgaliselt harjutusülesandeid.
Kiil
Veebivõistluste hooaja avas 13. veebruaril teaduskooli 55-aastase ajaloo jooksul esmakordselt toimunud lingvistikaviktoriin Kiil. Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Näiteks tuli huulte asendi järgi ära tunda m-häälik või lahendada ülesanne Kihnu saare ilmakaarte kohta. Iga ülesanne pakkus osalejatele avastamisrõõmu ning andis aimu sellest, kui erinevad on maailma keeled.
Lingvistikaviktoriinil pani oma keeleteaduse alased teadmised proovile 1053 osalejat 73-st koolist üle Eesti. Paremusjärjestus selgitati välja klasside kaupa. Kiilil kogutud punkte näeb iga õpilane viktoriinide keskkonda sisse logides. Võistluse täielikud tulemused ja ülesanded koos lahendustega leiab teaduskooli kodulehelt.
Kiil on heaks ettevalmistuseks neile, kes soovivad alates 9. klassist lingvistikaolümpiaadil osaleda. Hetkel on viktoriinide keskkonnas lahendamiseks 30 lingvistikaülesannet.
Pulsar
Märtsikuu alguses toimus viktoriinide keskkonnas astronoomiaviktoriin Pulsar, mis sel aastal tähistab oma viiendat minijuubelit. Võistlusel osales pea 1300 4.–12. klassi õpilast. Osalejate hulgas oli neidki, kel kool juba lõpetatud.
Viktoriini läbiviimine teaduskooli uues keskkonnas võimaldas kasutada senisest laiemat küsimuste vormi. Pulsaril osalejatel tuli 40 minuti jooksul leida 30-40 küsimusele eri meetodeid kasutades etteantud valikute hulgast õige vastus. Viktoriinil võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7., 8.–9. ning 10.–12. klass. Kui nooremad lapsed pidid järjestama planeete, siis vanematel õpilastel tuli ära tunda ka pildil kujutatud pulsartäht. Samuti ei jäänud puutumata Eesti vanarahva tähetarkused ja paljud muud teemad. Kõikide osalejate tulemused on avaldatud lehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/pulsar. Järgmise aasta võistluseks harjutamiseks on viktoriinide keskkonnas 335 astronoomiateemalist ülesannet.
Kaval-Ants ja Spekter
Lähiajal toimub keskkonnas kaks online-võistlust: 30. märtsil alustab 3.–5. klassi matemaatikavõistlus Kaval-Ants; 28. aprillil on kõik 8.–12. klassi õpilased oodatud füüsikaviktoriinile Spekter. Võistlus toimub kahes vanuserühmas: 8.–9. klass ja 10.–12. klass. Mõlemal vanuserühmal tuleb lahendada 40 ülesannet. Füüsikaviktoriin Spekter toimus esimest korda 2015. aastal. Huvilisi ootab viktoriinide keskkonnas 164 harjutusülesannet, mis on pärit eelmiste aastate võistlustelt.
Hiljuti lisandus viktoriinide keskkonda võistluse tagasiside vaade. See tähendab, et õpilane näeb avalehel sisse logides kõiki võistlusi, millest ta on seni osa võtnud. Võistlusele klikkides avaneb tagasiside vaade, kus õpilane näeb iga ülesande juures saadud punkte, enda pakutud vastust ja õiget vastust. Ootame kõiki veebiviktoriinidel osalenud õpilasi viktoriinid.ee keskkonda oma tulemusi analüüsima!
Matemaatika harjutusülesanded
Lisaks veebivõistlustel osalemisele ja ettevalmistusele saavad õpilased teaduskooli viktoriinide keskkonnas lahendada ka mitmesuguseid matemaatikaülesandeid. Näiteks leiab keskkonnast hulgaliselt 7.–9. klassile mõeldud harjutusülesandeid, mis on kokku pandud viimase 10 aasta matemaatikaolümpiaadi piirkonnavooru esimese osa ülesannete põhjal.
Teaduskooli e-õppekeskus on uus keskkond, mille eesmärk on säilitada, uuendada ja digitaliseerida teaduskooli koolitusmaterjale ning pakkuda neid võimalikult mugavaks ja efektiivseks õppimiseks noortele üle Eesti. E-õppekeskus on valminud SEB panga toel. Pank pakub lehel nii rahatarkusealaseid- kui ka investeerimiskursuseid, mida õpilane saab läbida nii üksinda kui ka klassikalise klassi õppetöö raames.
Alates 2019. aasta novembrist täieneb pidevalt üldteaduslike kursuste nimekiri teaduskooli uuel e-õppekeskuse lehel. E-kursustel saavad osaled noored üle kogu Eesti kodust/koolist lahkumata. Järgmiseks õppeaastaks vaadatakse üle kursuste sisu, tehakse vajalikud parandused ning tuuakse uude keskkonda üle kõik pakutavate e-kursuste kirjeldused, kokku ca 50 kursust.
Uuel õppeaastal saavad Eesti koolinoored täiendada oma teadmisi geenitehnoloogia, arhitektuuri, meditsiini ja ökoloogia vallas ning paljudes teistes valdkondades, mida klassikaline kooliprogramm õpilasele ei paku. Augustiks lisatakse kodulehele ka mugav kursuste jälgimise ja sorteerimise funktsioon, mis teeb kursuste sisuga tutvumise ja huvipakkuva kursuse leidmise veelgi lihtsamaks. Juba praegu saab e-õppekeskuse lehel tutvuda üle 20 kaasaegse kursusega. Kursused ise toimuvad Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Lisaks leiab e-õppekeskuse lehelt mitmesuguseid veebiviktoriine ja harjutusülesandeid. Tulevikus täieneb digitaalsete õppematerjalide maht veelgi.
Teaduskooli e-õppekeskus on uus keskkond, mille eesmärk on säilitada, uuendada ja digitaliseerida teaduskooli koolitusmaterjale ning pakkuda neid võimalikult mugavaks ja efektiivseks õppimiseks noortele üle Eesti. E-õppekeskus on valminud SEB panga toel. Pank pakub lehel nii rahatarkusealaseid- kui ka investeerimiskursuseid, mida õpilane saab läbida nii üksinda kui ka klassikalise klassi õppetöö raames.
9. märtsil toimus veebipõhine astronoomiaviktoriin Pulsar. Võistlusel osales pea 1300 4.–12. klassi õpilast. Osalejate hulgas oli neidki, kel kool juba lõpetatud.
Viiendat juubelipulsarit iseloomustas nii muutunud vorm kui ka sisu. Esimest korda rakendati üleriikliku veebiviktoriini läbiviimiseks Tartu Ülikooli teaduskooli uut viktoriinide keskkonda. See võimaldas kasutada hoopis laiemat küsimuste vormi.
Pulsar toimus veebipõhise valikvastustega viktoriini vormis, kus 30-40 küsimusele tuli 40 minuti jooksul leida eri meetodeid kasutades õige vastus. Viktoriinil võisteldi kolmes vanuserühmas: 5.–7., 8.–9. ning 10.–12. klass. Kui nooremad lapsed pidid järjestama planeete, siis vanematel õpilastel tuli ära tunda ka pildil kujutatud pulsartäht. Samuti ei jäänud puutumata Eesti vanarahva tähetarkused ja paljud muud teemad.
5.–7. klassi arvestuses osales sel aastal 380 õpilast. Neist parimad olid Saskia (Tallinna Reaalkooli 7. klass), Tristan Ruhno (Püha Miikaeli Kooli 7. klass) ja Karl-Erik Volberg (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 7. klass).
Kõige rohkem osalejaid oli keskmises vanuserühmas. 8.–9. klassi arvestuses võistles 497 õpilast. Teisi edestasid Eva-Maria Kastepõld (Lihula Gümnaasiumi 8. klass), Siim Mumme (Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass) ja Jakob Vilhelm Maikalu (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 8. klass).
Kõige vanemas vanuserühmas, s.o. 10.–12. klass, oli osalejaid 398. Siin võidutsesid Tallinna Reaalkooli õpilased. Esikolmiku moodustasid reaalikad Andreas Simson (12. klass), Peeter Aleksander Randla (10. klass) ning Kaarel Kivisalu (12. klass).
Tublimatele saadetakse diplomid ja meened koolidesse. Kõikide osalejate tulemused on avaldatud lehel https://www.teaduskool.ut.ee/et/pulsar.
Lisaks individuaalsele võistlusele võtavad koolid Pulsaril omavahel mõõtu ka osavõtu aktiivsuses. Nooremas vanuserühmas oli sel aastal aktiivseim Metsküla Algkool. Järgnesid Mooste Mõisakool, Surju Põhikool ja Tabivere Põhikool. 8.–9. klassi arvestuses paistis aktiivsusega silma Surju Põhikool, kus viktoriinil osalesid kõik antud vanuserühma õpilased. Kõrget osalusprotsenti näitasid ka Tabivere Põhikool ja Mooste Mõisakool. Vanema vanuserühma arvestuses oli konkurentsitult aktiivseim Tartu Waldorf Gümnaasium. Järgnesid Võru Gümnaasium ja Lihula Gümnaasium. Aktiivse osavõtuga koolidele on auhindadeks Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi aktiivõppeprogramm, Energia Avastuskeskuse õppeprogramm ja Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi külastus. Auhindade edastamiseks võetakse kooliga otse ühendust.
Viktoriini korraldas MTÜ Tähemeri koostöös Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Astronoomiaviktoriini läbiviimist toetasid AS SEB Pank, Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium ja Energia avastuskeskus.
Lisateave:
Tiit Sepp, MTÜ Tähemeri, tiit.sepp@ut.ee
Kelli Hanschmidt, TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, 737 6117; 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee
Esmakordselt teaduskooli 55-aastases ajaloos toimus 13. veebruaril viktoriinide keskkonnas uus veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil.
Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Enamasti pidi õige vastuseni jõudmiseks analüüsima etteantud võõrkeelseid sõnu või lauseid ning märkama neis peituvat süsteemi. Iga ülesannet lahendades oli võimalik avastada midagi uut ja saada aimu sellest, kui erinevad on maailma keeled.
Lingvistikaviktoriinil pani oma keeleteaduse alased teadmised proovile 1053 osalejat 73-st koolist üle Eesti. Kõige enam õpilasi (89) osales Miina Härma Gümnaasiumist. Kaugele maha ei jäänud ka Laulasmaa Kool 84 osalejaga.
Sajaprotsendiliselt ei õnnestunud ühelgi õpilasel viktoriiniülesandeid lahendada. Parimaks tulemuseks jäi 15 ülesannet 17-st, mis tagas 44 punkti. Sellise punktisumma saavutas kaks viktoriinil osalejat.
Kõige rohkem mõtlemisainet pakkus Miina Norviku koostatud ülesanne ilmakaarte kohta. Õpilased said teada, et Kihnu saarel kasutatakse küll samu sõnu mida eesti kirjakeeles, aga teistsuguses tähenduses: edel asemel öeldakse liäs, lõuna asemel edäl, kagu asemel lõona, kirre asemel idä. Ida on Kihnus aga muagar (maakaar) ja lääs vesigar (vesikaar), sest maa jääb saarest ida poole, avameri lääne poole. Sellele ülesandele andis õige vastuse 15% lahendajaist. Kõige lihtsamaks osutus ülesanne, kus pidi huulte asendi järgi ära tundma m-hääliku. Sellega sai hakkama 97% osalenutest.
Paremusjärjestus selgitati välja klasside kaupa. 5. klassi võit läks Sänna Leiutajate Külakooli, 6. klassis oli edukaim Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane, 7. klassi parim osaleja oli Miina Härma Gümnaasiumist ning 8. klassi arvestuses võidutses Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpilane.
Võistluse täielikud tulemused ja ülesanded koos lahendustega leiab teaduskooli kodulehelt.
Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta üldarvestuses.
Teaduskool palub kõigil osalejatel veebikeskkonda sisse logida ja oma profiiliandmed (eesnimi, perekonnanimi, e-post) üle kontrollida. See on vajalik diplomite väljaandmiseks ja auhindade jagamiseks. Samuti lihtsustab see tulevastel võistlustel osalemist.
Probleemide korral võtke palun ühendust TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialistiga Kelli Hanschmidt, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee.
Võitjate diplomid ja auhinnad toimetatakse koolidesse koos Känguru matemaatikavõistluse auhindadega mai kuus.
Viktoriini ühe korraldaja Külli Prillopi sõnul oli meeldivaks üllatuseks, et viktoriini vastu nii suurt huvi tunti, eriti kuna lingvistikat koolis eraldi õppeainena pole. „Tahaksin väga tänada kõiki õpetajaid, kes innustasid oma õpilasi osalema ja sellega tutvustasid lastele keeleteadust. Keelte struktuuri uurimine aitab aru saada, mis üldse on inimmõtlemine. Praegu oleme seisus, kus tehisintellekt võib suurepäraselt malet mängida ja linnatänaval autot juhtida, kuid ei suuda pidada mõneminutilistki mõtestatud vestlust vabal teemal. Inimkeele reeglid ei ole nagu malemängu reeglid, keelesüsteem on tohutult palju keerulisem ja me oleme veel väga kaugel selle mõistmisest. Nii et praegustel keelehuvilistel lastel, tulevastel lingvistidel on hästi palju põnevat teha,“ rääkis Prillop.
Lingvistikaviktoriin on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Alates 9. klassist on aga võimalik osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Kiil on heaks ettevalmistuseks neile, kes soovivad edaspidi olümpiaadil osaleda.
Lingvistikaviktoriini korraldas TÜ teaduskool koos TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. Kiilile puhus tuule tiibadesse AS SEB Pank.
Lisateave: Külli Prillop, TÜ eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
Kõigil huvilistel on võimalik osaleda 5.-12. novembrini veebipõhisel sünnipäevamängul, millega tähistame teaduskooli 54. sünnipäeva. Selle viktoriiniga avavad Tartu Ülikooli teaduskool ja SEB pank asutuste koostöös sündinud uue õpilastele mõeldud elektroonilise õppekeskkonna.
„Kaasaegses portaalis ühendame SEB panga finantskogemuse teaduskooli peagi 55-aastase kompetentsiga haridusvallas, asudes noortele pakkuma motiveerivad arenguvõimalusi,“ sõnab teaduskooli direktor Riin Tamm.
SEB pank hakkab loodud õppekeskkonnas omalt poolt pakkuma koolidele juba tuntud rahatarkuse e-kursust ning toob noorte ette uued investorkursused nagu „Investeerimise põhitõed“ ja „Kasumlikud investeerimisstiilid“. Lisaks on huvilistele avatud panga loodud E-akadeemia koos kõigi ettevõtlusteemaliste materjalidega.
Tartu Ülikooli teaduskool pakub värskes portaalis oma e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursuseid matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Lisaks hakkavad seal toimuma käesoleval õppeaastal juba tuntud internetipõhised võistlused nagu „Spekter“, „Pulsar“ ning „Kobras“. Jaanuaris korraldatakse vastavatud meediumis esmakordselt lingvistikavõistlus „Kiil“.
Peale võistlemise saab viktoriinide keskkonda kasutada õppimiseks. Soovijatele on loodud ülesannete pangad pingevabalt nuputamiseks või järgmise võistluse jaoks harjutamiseks.
„SEBs oleme mitu aastat mõelnud selle peale, kuidas luua suhteid meie panga ja Eesti noorte vahel nii, et see oleks nutikas ja juhtiv. Algav koostöö on hea näide selle kohta, kuidas me saame pakkuda Eesti aktiivsematele ja tublimatele noortele erilist väärtust ja aegamööda laiendada seda positiivset mõju üle terve Eesti,“ ütleb SEB turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni juht Silver Vohu.
Sama mõtet jätkates ütleb Riin Tamm naljatledes: „Meil on lootust, et uuest keskkonnast saab kasulik ajaveetmise koht, mis pakub Eestis tõsist konkurentsi üleilmsetele sotsiaalmeedia platvormidele ja kaubanduskeskustele.“
Lisainfo:
Kelli Hanschmidt, Tartu Ülikooli teaduskooli õppetegevuse peaspetsialist, kelli.hanschmidt@ut.ee, 737 6117
Kolm suurettevõtet – AS SEB Pank, AS Graanul Invest ja AS Swedbank – investeerivad Eesti tulevikku 145 000 eurot, et pakkuda Tartu Ülikooli teaduskooli kaudu pikaaegset tuge põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arenguvõimaluste edendamiseks. Ettevõtete toel luuakse uus e-õppekeskkond, võimaldatakse suuremale hulgale õpilastele ekprerimentaalõpet uurimislaborites, uuendatakse ja digiteeritakse õppematerjale, arendatakse õpikodasid ja premeeritakse parimaid õpilasi.
„Nii suuri erainvestorite toetusi pole teaduskoolil oma 54-aastase tegevusaja jooksul enne olnud. Mul on siiralt hea meel, et ettevõtjad näevad vajadust panustada Eesti õpilaste haridusse ja aitavad kaudselt kaasa andekate noorte leidmisele ja arendamisele. Usun, et kõik uuendused, mida me lähima viie aasta jooksul oma tegevuses juurutame, tõstavad kooli täiendusõppe hoopis uuele tasemele ja motiveerivad õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa lööma,“ sõnas Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm.
Iga ettevõte toetab teaduskoolis kindlat tegevust või suunda:
SEB Panga toel avati täna e-õpikeskkond, kus teaduskool pakub e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursusi matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Lisaks hakkavad seal toimuma internetipõhised võistlused, nagu “Kobras”, “Pulsar”, “Spekter” ja “Kiil”. Pank ise pakub kooliõpilastele videokursusi rahatarkuse, ettevõtluse, investeerimise ja innovatsiooni valdkonnast.
Graanul Invest panustab loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Toetussummadest saavad jõudu põhikooli bioloogiaolümpiaad, loodusteaduste olümpiaad ja teaduskooli uurimislabor, kus toimub loodusainete integreeritud õpe. Toetus lubab arendada eksperimentaalülesannete komplekte puidutehnoloogia valdkonnas ja loob noortele võimaluse kohtuda ekspertidega. Ühtlasi hakatakse rahvusvahelistelt võistlustelt medalitega naasvaid õpilasi tunnustama Graanul Investi stipendiumiga.
Swedbank toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist, edendades teaduskooli füüsika, keemia ja bioloogia õpikodasid. Need on oma olemuselt eksperimentidel põhinevad kursused, mis tuuakse koos vahendite ja seadmetega koolidesse või noortekeskustesse. Panga toel täiendatakse kursuste sisu nüüdisaegsete teemadega. Näiteks töötatakse välja taastuvenergeetikat käsitlev õppeprogramm ja luuakse tuumafüüsika katsekomplekt. Täiendust saavad ka õpikodade vahendid, näiteks bioloogia õpikotta soetatakse uued mikroskoobid.
„SEB, Graanul Investi ja Swedbanki panus on tulevikuinvesteering, mille viljad ilmnevad alles aastate pärast, kui praegused õpilased ülikooli astuvad ja oma erialavaliku teevad. Loodan, et eeskuju sütitab teisigi ettevõtteid paremat homset looma,“ sõnas Tamm.
Lisainfo:
Riin Tamm, Tartu Ülikooli teaduskooli direktor, 515 9800, riin.tamm@ut.ee
Tartu Ülikooli teaduskool kutsub kõiki huvilisi sõltumata vanusest 1. novembrist osalema matemaatikavõistlusel „Kuubik“.
Võistlus toimub neljas voorus:
- I voor – 1. november kuni 28. november,
- II voor – 29. november kuni 19. detsember,
- III voor – 20. detsembrist kuni 23. jaanuar,
- IV voor – 24. jaanuar kuni 20. veebruar.
Igas voorus on lahendamiseks kaheksa viie küsimusega ülesannet eesti ja vene keeles, mille kohta ootame vaid vastuseid. Vastused sisestatakse võistluse kodulehel avaldatud vormi võistlejanime all. Võistlusega võib igal ajal liituda või sellest lahkuda. Ka ei pea osalemiseks lahendama kõiki ülesandeid.
„Kuubiku“ lehel avaldatakse ka ülesanded ning tulemused.
Paremusjärjestus koostatakse iga vooru järel ja võistluse lõppemisel. Parimatele saadetakse diplomid peale neljandat vooru.
Tänavune „Kuubik“ on juubelihõnguline, toimudes kümnendat korda.
Täpsem info võistluse kohta https://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kuubik.
Lisainfo:
Maksim Ivanov, Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatika peaspetsialist, maksim.ivanov@ut.ee.
E-õppekeskus on SEB ja Tartu Ülikooli teaduskooli uus õppekeskkond, kuhu teaduskool hakkab aegamööda üle viima oma kõige uuemaid digitaliseeritud õppematerjale. Uue keskkonna eesmärk on pakkuda noortele kaasaegseid ja mugavaid õppimisvõimalusi, samuti aga uuendada ja digitaliseerida kõiki seni teaduskoolis loodud materjale, mis võivad õpilastele ja õpetajatele õppetöös kasulikud olla.
Esmalt on uude keskkonda viidud 15 teaduskooli e-kursust ning loodud digitaalne viktoriinide keskkond, mida noored saavad nüüdseks läbida digitaalselt, samuti aga testida oma teadmisi vanemate viktoriinide materjalide abil. Lisaks on SEB toonud keskkonda oma videokursused rahatarkuse ja investeerimise teemal. Pangal on kavas aktiivselt teavitada lehe külastajaid ka toimuvatest seminaridest, kursustest ja muudest üritustest, mille eesmärk on anda noortele kasulikke teadmisi finantsmaailmast.
Teaduskooli uus e-õppekeskus hakkab aktiivselt täienema uute materjalidega – hoidke meil silm peal!