SEB Rahatarkuse kursus

Rahatark inimene ei pruugi olla see, kellel on palju raha, kuid ta on kindlasti see, kes saab hakkama oma igapäevastes rahaasjades, oskab seada eesmärke ja saavutada neid ja mis kõige tähtsam, ta saab hakkama ootamatutes olukordades, kus peab silmitsi seisma mõne planeerimata väljaminekuga. On üldteada, et kui teie ei kontrolli oma raha, siis kontrollib raha teid! Ehk, teisisõnu, kui te ei oska oma raha targalt kasutada, võib see kujuneda tõsiseks murekohaks. Seega vaatame koos üle, mida tähendab olla rahatark ja kuidas seda oskust omandada.

Oma loengus jagab Merit teadmisi selle kohta, millest koosneb meie põhiline sissetulek ehk palk. Milliseid makse arvutatakse meie töötasust maha ja mis loogika järgi lisatakse sellele lisa. Tunni videost saate samuti teada, millele pöörata põhilist tähelepanu oma eelarve koostamisel ja millised kulud peavad olema erilise kontrolli all.

Oma loengus jagab Evelin teadmisi sellest, kuidas õigesti laenu võtta ja millele pöörata erilist tähelepanu. Samuti räägib Evelin erinevatest laenutüüpidest ja, mis on kõige tähtsaim – ka sellest, mis moodustab kõige suurema kulu iga laenamise juures.

Pension ei ole kooliõpilaste jaoks kindlasti kõige huvitavam teema. Kuid siiski, kui me soovime tulevikus mõnusat elu nautida, siis tuleks korraks ka selle teema peale mõelda. Pensionile pühendatud rahatarkuse tund räägib Eesti praegusest pensionisüsteemist ning tutvustab olemasolevaid võimalusi endale piisava pensionisissetuleku tagamiseks:

Meie kursuse 5. loengus arutame teemal „Mis on karjäär“ ja seda, kas kõigile inimestele sobib vertikaalse karjääri tegemine. Puudutame tuleviku erialade teemat ja mõtleme selle peale, millised erialad (ja samuti karjäärivõimalused) on juba praegu hääbuvas trendis. Millised erialad suurema tõenäosusega kaovad juba lähima 10 aasta jooksul? Millised tööd aga tekivad? Vaatame koos üle, millega tasub arvestada oma karjääri planeerimisel, ja teeme loovtesti väljamõeldud ja reaalselt eksisteerivate erialade tuvastamiseks.

Kui küsida, millest sõltub Eesti tulevik, siis kõige õigem vastus selleks on: ettevõtjatest! Pikas perspektiivis aga ka sellest, kui paljud teist noortest siin Eestis soovivad hakata ettevõtjateks ja kui paljud siis lõpuks selle tee ka valivad. Ettevõtjad on majanduse vereringe: nende roll ühiskonnas on tekitada uusi töökohti, maksta inimestele palka ning sellega veavad nad terve riigi majandusliku kasvu vankrit. Lisaks tahavad ettevõtjad tooteid ja teenuseid muudkui paremaks muuta ning arendada, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Aga mida ühe ettevõtja elu endast kujutab ning kuidas teha omi esimesi samme selles suunas?

Mis on innovatsioon? Mille poolest erineb see eksperimenteerimisest, uuendamisest, parendamisest? Miks on innovatsioonist kujunenud meie ajal üks populaarseim aruteluteema ja kuidas seda vajalikku innovatsiooni teha? Oma loengus räägib Siim mudelist, mis lubas tänapäeva maailma kõige mõjukamatel ettevõtetel luua toimivat ja väga tulusat ärimudelit. Ta tutvustab erinevaid tehnikaid, mis lubavad saada edu ärimaailmas, aga samuti selgitab, millega alustada oma isikliku start-up’i loomisel.

Inimesed on juba tuhandeid aastaid oma vaba raha investeerinud mitmesugustesse projektidesse eesmärgiga saada osa nendest projektidest tekkivatest tuludest. Kuid millest tekib investeerimistulu ja millist strateegiat valida parima tulemuse saavutamiseks? Milles seisnevad põhilised riskid ja millest alustada, mõeldes investeerimise peale? Investeerimisele on meie kursuse raames pühendatud lausa 2 loengut. Esimene neist annab sissejuhatavat infot investeerimisest ja teises jagame soovitusi edaspidiseks arendamiseks.

Väärtpaberid on justkui virtuaalne vara, kuid tegelikult on see vara vägagi reaalne. Väärtpaber võib sind teha firmaomanikuks, anda õiguse saada dividende või intresse, hääletada firma tulevikku puudutavates küsimustes või osaleda vara jagamises. Investor paigutab väärtpaberitesse raha eesmärgiga teenida regulaarset tulu ja sooviga müüa väärtpaber hiljem kallimalt maha. Kaks tuntumat väärtpaberite liiki on aktsiad ja võlakirjad.

Esialgu võib tunduda, et Mihkli võetud teema on reaalsusest väga kaugel, kuid selles annab ta oma vaatajaskonnale selgeid näiteid selle kohta, kuidas võivad mõjutada meie elu nii poliitilised väljaütlemised kui ka inimeste tujud ja kollektiivsed otsused. Samuti annab ta oma hinnangu sellele, millele võiksid mõelda tänased gümnasistid, planeerides oma finantsilist tulevikku, ning millistest asjaoludest võiksid saada arvestatavad proovikivid.