Astronoomiaviktoriin Pulsar on mõeldud kõigile 5.–12. klasside õpilastele, kes soovivad oma astronoomia ja loodusteaduste alast võimekust proovile panna.
Toimumisaeg ja –koht:
Viktoriini toimub sel korral 10. märtsil 2025. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas. Ülesandeid saab lahendada terve päeva vältel: keskkond avaneb kell 5.00 ja sulgub 23.59.
Ülesehitus:
Viktoriiniküsimustele vastamiseks on aega 40 minutit. Küsimused on koostatud kolmes vanuserühmas (5.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium).
Võistlemine:
Viktoriinist võib iga õpilane osa võtta vaid üks kord. Osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti. Viktoriini alustamiseks teeb õpilane endale võistluskeskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress) või kasutab juba olemasolevat kontot. Viimasel juhul palume õpilastel üle kontrollida eelnevalt sisestatud andmed ja need vajadusel uuendada. Osalev õpilane vastutab, et tema poolt enda kohta esitatud andmed on õiged ja korrektsed.
2023. aasta viktoriini saab lahendada eesti ja inglise keeles, lisaks tõlgitakse Pulsar ka partnerriikide keelde Viktoriinil osalevad lisaks Eestile ka Ukraina ja Tšehhi koolide õpilased.
Tulemused:
Paremusjärjestus selgitatakse välja kaksas arvestuses: 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12. klass ja vanuseastmeti 5.-7. klass, 8.-9. klass, 10.-12. klass.
Auhinnalised tulemused avalikustatakse hiljemalt 17. märtsil võistluse kodulehel.
Tulemused vanuseastmeti 2024
Tabelitesse on toodud 50 paremat.
Tulemused klasside kaupa 2024
Tabelitesse on toodud kuni 50 paremat või võistlejad, kes on kogunud vähemalt 13 punkti.
Viktoriini saamislugu:
Esimene november 1967 detekteerivad kaks astronoomi Jocelyn Bell Burnell ja Antony Hewish erakordselt lühikese sagedusega pulseeriva raadiosignaali kosmosest. Signaali suur sagedus välistab koheselt kõik teadaolevad astronoomilised objektid. Lauale jääb kaks võimalust:
kas mingi täiesti uus tundmatu astronoomiline objekt või maaväline intelligentne elu – signaal teisest tundmatust tsivilisatsioonist. Signaalile pannakse nimeks LGM-1 (Little Green Men ehk Väikesed Rohelised Mehed). Igal juhul oli avanenud uks täiesti uude maailma.
Alles mõnda aega hiljem, kui leitakse veel teine selline pulseeriv object, mõistetakse, et tegu on erakordse uue tähega, millele pannakse nimeks tema pulseeriva raadiosignaali pärast Pulsar.
Nüüd, aastaid hiljem soovime astronoomiaviktoriiniga Pulsar avada taaskord ukse uude maailma. Sedapuhku siis astronoomiamaailma. Selle tarbeks sai 2016. aastal esmaskordselt koostanud üleriiklik astronoomiaviktoriin, mis ühelt poolt võimaldab kontrollida oma astronoomiateadmisi, teiselt poolt aga selgitab, kuidas astronoomiaalaste teadmisteta, sageli hoopis hea füüsika-, geograafia- või loogikataiplikkuse abil, probleeme lahendada saab.
Lisateave:
Projektijuht: Tiit Sepp, tahemeri@gmail.com
Kontaktisik Tartu Ülikooli teaduskoolis: Renar Suurpere, renar.suurpere@ut.ee
