„Kiil“ lendas tänavu rahvusvahelisel emakeelepäeval

Rahvusvahelisel emakeelepäeval, 21. veebruaril 2022 toimus juba kolmandat aastat järjest veebipõhine lingvistikaviktoriin „Kiil“ 5.–8. klasside õpilastele. Oma keeleteaduse alased oskused pani tänavu proovile 997 osalejat, kelle hulgas leidus ka kümmekond huvilist õpetajate ja vanemate klasside õpilaste seast.

Pooletunnise võistluse käigus lahendati 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu näiteks havai, suahiili ja erinevate uurali keelte kohta, mille hulka kuulub ka eesti keel. Ülesannete seas leidus ka selliseid, mille lahendust on õpilasena kasulik teada. Mõttekoht neile, kes viktoriinil ei osalenud: kuidas saab inglastele eesti keele ü-tähe hääldamist õpetada?

Ülesanded jagunesid kolme raskusastmesse: viis lihtsamat ülesannet andsid igaüks 2 punkti, seitse keskmise raskusastmega ülesannet 3 punkti ning viis keerukamat ülesannet 4 punkti. Valede vastuste eest punkte maha ei võetud.

Tänavu oli keerulisemate ülesannete hulgas N’ko kalkulaatorilt numbrite lugemine. Õige vastuse leidmiseks tuli aru saada, et N’ko on paremalt vasakule loetav tähestik. Selle tõttu tuli nii ülesandes nõutud arvu kui ka kalkulaatorit lugeda paremalt vasakule. Keeruliseks osutus ka lauseliste näidete kaudu vadja keele kaassõnade kujunemisega seotud õigete väidete leidmine.

Kõige lihtsam oli õpilaste jaoks ülesanne, kus pidi kolme suahiilikeelse raamatupealkirja põhjal aru saama, milline sõna tähistab selles keeles kuningat. Käesolevas ülesandes olid nendeks raamatuteks „Lõvikuningas”, „Väike prints” ning „Väike tüdruk ja kolm lõvi”. Paljud õpilased märkasid, et sõna simba esines ainult lõvidega seotud pealkirjades. Sellest oli „Lõvikuninga“ puhul võimalik tuletada, et simbale eelnev sõna ehk mfalme tähendab kuningat, mida aitas kinnitada ka selle sõna kasutus „Väikese printsi“ pealkirjas.

Lingvistikaviktoriinil saavutas parima tulemuse Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Joonas Sooneste, kes kogus 47 punkti. Sellise punktisumma tagas 16 õiget vastust 17-st. Koondpingereas jäid 44 punkti ehk 15 õige vastusega 2. kohta jagama Ala Põhikooli 8. klassi õpilased Keiti Pinka ja Lisette Ilves.

5. klasside õpilastest oli edukaim Andreas Kadajane Ülenurme Gümnaasiumist, kes vastas õigesti 11 küsimusele ja kogus 31 punkti. 6. klassi võitja Kaisa Joala Rakvere Waldorfkoolist kogus 12 õige vastusega 34 punkti ja 7. klassi võitja Otto Arro Loo Keskkoolist 13 õige vastusega 39 punkti, millega tuli ta ühtlasi koondpingereas 3. kohale.

Kokku oli osalejaid 87 koolist. Kõige enam õpilasi (143) osales Tallinna Saksa Gümnaasiumist.

Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta koondarvestuses.

Võistluse täielikud tulemused:

5. klassi tulemused;

6. klassi tulemused;

7. klassi tulemused;

8. klassi tulemused.

Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras.

Diplomi saanud õpilased on märgitud paksus kirjas ja eraldi auhinna saavad oma klassi arvestuses esikolmikusse pääsenud õpilased. Diplomite ja auhindade kättetoimetamiseks võetakse võitjatega ühendust.

Lingvistikaviktoriin Kiil on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Kiil on aga heaks hüppelauaks neile, kes soovivad edaspidi osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Lingvistikaolümpiaad on ennekõike mõeldud õpilastele alates 9. klassist, kuid sooviavalduse alusel on motiveeritud õpilastel võimalik olümpiaadile pääseda varemgi. Uuri lisaks lingvistikaolümpiaadi kodulehelt.

Lingvistikaviktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi võistlusele suunasid! Kohtumiseni tuleval aastal.

Lisateave: Külli Prillop, Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee