3. märtsil 2021 toimus juba teist korda veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil. Oma keeleteaduse alased oskused pani proovile 1261 õpilast 5.–8. klassidest. Lisaks osales mõnikümmend huvilist vanematest klassidest ning uudistajate hulgas oli ka õpetajaid.
Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu islandi, hollandi, prantsuse, portugali, kreeka, põhjatai, maoori, vampari, tok pisini, krii, jaapani, hiina, liivi, aga ka eesti keele kohta. Mingeid eelteadmisi neist võõrkeeltest polnud seejuures vaja.
Ülesanded jagunesid kolme raskusastmesse: viis lihtsamat ülesannet andsid igaüks 2 punkti, seitse keskmise raskusastmega ülesannet 3 punkti ning viis keerukamat ülesannet 4 punkti. Valede vastuste eest punkte maha ei võetud.
Tänavu oli kõige keerulisem küsimus vampari keele arvusüsteemi kohta, millele vastamiseks pidi aru saama, et selles keeles saab kõik kümne piires arvud öeldud, kombineerides vaid kolme arvsõna: oroz ’üks’, serok ’kaks’ ja bangid ’viis’. Vampari keel on üks sadadest Paapua Uus-Guinea keeltest.
Praktiliselt kasulikuks võib aga osutuda oskus lahendada ülesannet, kus tuli hollandikeelsete toidupakendite pilte võrreldes ja uurides taibata, kuidas on hollandi keeles apelsin.
„Viktoriini ülesanded püüame koostada nii, et isegi kui õpilane õige lahenduseni ei jõua, saaks ta teada midagi põnevat selle kohta, kui erinevad on maailma keeled,“ rääkis enamiku ülesannete autor Külli Prillop. Ülesannete koostamisel aitasid kaasa Miina Norvik ja Anton Malmi.
Lingvistikaviktoriinil saavutas parima tulemuse Tallinna Reaalkooli 8. klassi õpilane Tristan Aik Sild, kes kogus 45 punkti. Sellise punktisumma tagas 15 õiget vastust 17-st. Paremusjärjestus selgitati välja klasside kaupa. 5. klassi edukaimad olid Markus Vurm Tartu Kivilinna Koolist ja Meele Kelder Orissaare Gümnaasiumist, kes mõlemad vastasid õigesti 13 küsimusele ja kogusid 37 punkti. 6. klassi võitja Otto Arro Loo Keskkoolist, kes tuli ühtlasi koondpingereas 2. kohale, kogus 15 õige vastusega 43 punkti. 7. klassis jagasid esikohta Kohila Mõisakooli õpilane Lisete Lainas ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilane Mattis Mäemurd 39 punktiga.
Kokku oli osalejaid 112 koolist. Kõige enam õpilasi (119) osales Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Kaugele maha ei jäänud ka Püha Miikaeli Kool 96 osalejaga ning Ülenurme Gümnaasium 90 osalejaga.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta koondarvestuses.
Võistluse täielikud tulemused
Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras. Auhinnasaajad on märgitud paksus kirjas (koht).
Diplomite ja auhindade kättetoimetamiseks võetakse võitjatega ühendust.
Lingvistikaviktoriin Kiil on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Kiil on aga heaks hüppelauaks neile, kes soovivad edaspidi osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Lingvistikaolümpiaad on ennekõike mõeldud õpilastele alates 9. klassist, kuid sooviavalduse alusel on motiveeritud õpilastel võimalik olümpiaadile pääseda varemgi. Uuri lisaks lingvistikaolümpiaadi kodulehelt.
Lingvistikaviktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koos Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.
Täname kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi võistlusele suunasid!
Kohtumiseni tuleval aastal.
Lisateave: Külli Prillop, Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee