Esmakordselt teaduskooli 55-aastases ajaloos toimus 13. veebruaril viktoriinide keskkonnas uus veebipõhine lingvistikaviktoriin Kiil.
Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Enamasti pidi õige vastuseni jõudmiseks analüüsima etteantud võõrkeelseid sõnu või lauseid ning märkama neis peituvat süsteemi. Iga ülesannet lahendades oli võimalik avastada midagi uut ja saada aimu sellest, kui erinevad on maailma keeled.
Lingvistikaviktoriinil pani oma keeleteaduse alased teadmised proovile 1053 osalejat 73-st koolist üle Eesti. Kõige enam õpilasi (89) osales Miina Härma Gümnaasiumist. Kaugele maha ei jäänud ka Laulasmaa Kool 84 osalejaga.
Sajaprotsendiliselt ei õnnestunud ühelgi õpilasel viktoriiniülesandeid lahendada. Parimaks tulemuseks jäi 15 ülesannet 17-st, mis tagas 44 punkti. Sellise punktisumma saavutas kaks viktoriinil osalejat.
Kõige rohkem mõtlemisainet pakkus Miina Norviku koostatud ülesanne ilmakaarte kohta. Õpilased said teada, et Kihnu saarel kasutatakse küll samu sõnu mida eesti kirjakeeles, aga teistsuguses tähenduses: edel asemel öeldakse liäs, lõuna asemel edäl, kagu asemel lõona, kirre asemel idä. Ida on Kihnus aga muagar (maakaar) ja lääs vesigar (vesikaar), sest maa jääb saarest ida poole, avameri lääne poole. Sellele ülesandele andis õige vastuse 15% lahendajaist. Kõige lihtsamaks osutus ülesanne, kus pidi huulte asendi järgi ära tundma m-hääliku. Sellega sai hakkama 97% osalenutest.
Paremusjärjestus selgitati välja klasside kaupa. 5. klassi võit läks Sänna Leiutajate Külakooli, 6. klassis oli edukaim Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilane, 7. klassi parim osaleja oli Miina Härma Gümnaasiumist ning 8. klassi arvestuses võidutses Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpilane.
Võistluse täielikud tulemused ja ülesanded koos lahendustega leiab teaduskooli kodulehelt.
Iga vanuseklassi 50 esimest on toodud paremusjärjestuses, 51. kohast alates paiknevad õpilased tähestiku järjekorras.
Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinide keskkonda sisse logides näeb iga õpilane Kiilil kogutud punkte ning võistlusel saavutatud kohta üldarvestuses.
Teaduskool palub kõigil osalejatel veebikeskkonda sisse logida ja oma profiiliandmed (eesnimi, perekonnanimi, e-post) üle kontrollida. See on vajalik diplomite väljaandmiseks ja auhindade jagamiseks. Samuti lihtsustab see tulevastel võistlustel osalemist.
Probleemide korral võtke palun ühendust TÜ teaduskooli õppetegevuse peaspetsialistiga Kelli Hanschmidt, 529 8272, kelli.hanschmidt@ut.ee.
Võitjate diplomid ja auhinnad toimetatakse koolidesse koos Känguru matemaatikavõistluse auhindadega mai kuus.
Viktoriini ühe korraldaja Külli Prillopi sõnul oli meeldivaks üllatuseks, et viktoriini vastu nii suurt huvi tunti, eriti kuna lingvistikat koolis eraldi õppeainena pole. „Tahaksin väga tänada kõiki õpetajaid, kes innustasid oma õpilasi osalema ja sellega tutvustasid lastele keeleteadust. Keelte struktuuri uurimine aitab aru saada, mis üldse on inimmõtlemine. Praegu oleme seisus, kus tehisintellekt võib suurepäraselt malet mängida ja linnatänaval autot juhtida, kuid ei suuda pidada mõneminutilistki mõtestatud vestlust vabal teemal. Inimkeele reeglid ei ole nagu malemängu reeglid, keelesüsteem on tohutult palju keerulisem ja me oleme veel väga kaugel selle mõistmisest. Nii et praegustel keelehuvilistel lastel, tulevastel lingvistidel on hästi palju põnevat teha,“ rääkis Prillop.
Lingvistikaviktoriin on veebipõhine ja vastuseid kontrollitakse automaatselt, oma mõttekäiku õpilased kommenteerida ei saa. Alates 9. klassist on aga võimalik osaleda lingvistikaolümpiaadil, kus ainult õigete vastuste esitamisest ei piisa, vaid tuleb kirja panna põhjalikud lahenduste selgitused. Kiil on heaks ettevalmistuseks neile, kes soovivad edaspidi olümpiaadil osaleda.
Lingvistikaviktoriini korraldas TÜ teaduskool koos TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga. Kiilile puhus tuule tiibadesse AS SEB Pank.
Lisateave: Külli Prillop, TÜ eesti fonoloogia teadur, kulli.prillop@ut.ee
